KESKKONNASÕBRALIK SUUHOOLDUS // hambahari, hambapasta, hambaniit ja palju muud

november 15, 2022

Keskkonnasõbralik suuhooldus

Bambusest hambahari 

Ma alustasin bambusest hambaharja kasutamist juba üsna ammu, kui mulle koitis, et iga hambahari, mida ma kunagi kasutanud olen, vedeleb endiselt prügimäel, sest need lagunevad looduses umbes 200-700 aastat. Oma hambaharja väljavahetamine on tõesti üks kõige lihtsamaid zero waste swappe, mida teha annab. Bambusest hambaharju leiab päris mitmest poest, aga kõige parem hambahari, mida ma senimaani kasutanud olen, on Curanatura bambusest hambahari bambussöe harjastega. Parim osa on selle juures see, et hambaharja harjased sisaldavad aktiivsöe osakesi, mis aitavad hambaid valgendada ja ühtlasi suud desinfitseerida, mis on palju rohkem, kui üks plastikust hambahari teha suudab.

bambusest hambaharjad

Hambapesutabletid

Hambapesutabletid on siit nimekirjast minu jaoks kõige uuem toode. Ma polnud päris pikalt kindel kuidas jas kas need toimivad, aga tegelikult on asi väga lihtne - 1 tablett tuleb hammaste vahel puruks närida ja siis niiske hambaharjaga hambaid pesema hakata. Ainuke toode, mida ma hetkel proovinud olen on Others greibimaitselised hambapesutabletid. Others on Eesti bränd ja neilt saab tellida erineva maitsega tablette - 1 purgist jätkub ühele inimesel 3 kuuks. 

Others hambapesutabletid

Hambatikud

Ma olen tähele pannud, et väga palju hambatikke tehakse tänapäeval ka plastikust, mis on minu meelest täiesti ajuvaba/liigne plastiku kasutus. Samamoodi on puidust hambatikkudel tihti plastikust tops ümber. Mõnest poest lausa ei leiagi plastivabu hambatikke. 

Ma vihkan seda, kui seemned vms hammaste vahele kinni jäävad, mistõttu on hambatikud mul kodus alati olemas. Lisaks on neid hea kasutada ka taimede taaskasvatamisel jne. Hetkel on mul kasutusel Jordan Green Clean hambatikud

Puidust hambatikud

Hambaniit ja keelepuhastaja

Ka hambaniite on võimalik leida täiesti plastivabalt, aga kahjuks mitte tavalistest toidupoodidest. Wild & Stone maisist hambaniit on biolagunev ja klaastopsis, kuhu saab hiljem uue täitepaki juurde tellida. Saadaval näiteks Ökomon ja Sulin veebipoodides. 

Keskkonnasõbralik suuhooldus

Vasest keelepuhastajat olen ma juba varem kasutanud ning see pärineb India traditsioonilisest Ayurveda meditsiinist. Uus keelepuhastaja riidest kotikeses õnnestus mul leida Elamise Kergus veebipoest
Loe edasi

MEAL PREP // baklazaani-lillkapsakarri ja isetehtud naan (retseptid)

november 11, 2022

Baklazaani-lillkapsakarri

Mõiste 'meal prep' pole ilmselt kellelegi võõras, aga igaks juhuks võib selle ju uuesti lahti seletada. Meal prep-i ehk toidu ettevalmistamise idee seisneb korraga suurema koguse toidu tegemises, mida näiteks järgmised 5 tööpäeva süüa saab. Toidu võib jagada mitmeks erinevaks portsuks või siis koostisainete järgi konteineritesse. 

Toidu ettevalmistamine aitab säästa kokkamiseks kuluvat aega ning ühtlasi teha tervislikumaid toiduvalikuid (sest tervislik meal prep on juba külmkapis olemas).

Muidugi on oluline meal prep-i puhul arvestada ka sellega, et sina või su pere kogu tehtud toidu ära sööks, sest toidu raiskamist me siin ei salli. 😃

Mulle meeldib süüa teha ja ma ei pane pahaks ka seda, kui sellele kaua aega kulub, aga mulle ei meeldi igapäevane 'mida ma täna poest ostan ja süüa teen' probleem. Seega tundub igati loogiline teha suurem kogus toitu ja säästa ennast igapäevasest peamurdmisest. 

Meal prep: riis ja karri

Minu poolt ettevalmistatud purkides on eraldi: roheline sibul, riis ja karri.

Kuna karrit sai palju rohkem kui riisi, otsustasin lisaks valmistada ka naani, millega karrit hea süüa on. 

Riis

Karri jaoks sobib hästi basmati- või jasmiiniriis. Mina ostan alati Risella riise, sest need on ainukesed riisipakid, kus absoluutselt plastikut sees pole. (Ja tavaliselt valin jasmiiniriisi, arvake ära miks 😃)

Valmista riis pakil oleva õpetuse kohaselt. 

Karri koostisained

Baklazaani-lillkapsakarri retsept

Traditsiooniliselt on karri palju vedelam, kui see mis mul välja tuli, aga vett/puljongit võib igaüks retseptile oma soovi järgi lisada. Samuti võid lisada vähem/rohkem karripastat vastavalt sellele kui vürtsikat karrit eelistad. 🙂

Vaja läheb:
  • 1 baklažaan, tükeldatuna
  • 250 g lillkapsa õisikuid
  • 1 spl kookosõli
  • 1 sibul, hakituna
  • 3 küüslauguküünt, hakituna
  • 1 pöidlasuurune tükk ingverit (umbes 30 g), õhukesteks viiludeks hakituna
  • 2 sl Thai Choice Green karripastat
  • 1 sl kurkimit
  • 2 sl pruuni suhkrut
  • 2 400 g purki kookospiima
  • 150 g punaseid läätsi
  • meresoola ja pipart
  • rohelist sibulat

Valmistamine:
  1. Tõsta tükeldatud baklažaan ja lillkapsaõisikud ahjupannile ja piserda õliga. Tõsta ahjupann 200 kraadini eelkuumutatud ahju ja küpseta 20 minutit.
  2. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae esmalt sibulat mõned minutid, lisa siis küüslauk, ingver, karripasta ja kurkum. Prae 2-3 minutit.
  3. Lisa suhkur ning ahjus küpsetatud baklažaanid ja lillkapsas.
  4. Lisa kookospiim ja läätsed. Keeda madalal kuumusel 20 minutit kuni läätsed on pehmed. Kui eelistad vedelamat kastet, lisa juurde soovitud koguses aedviljapuljongit või vett.
  5. Maitsesta soola ja pipraga ning serveeri koos rohelise sibulaga.


Naani retsept

Vaja läheb:
  • 180 ml käesooja vett
  • 1 tl suhkrut
  • 1 tl kuivpärmi
  • 3 spl kookose- või sojajogurtit 
  • 2 spl oliiviõli
  • 3 hakitud küüslauguküünt
  • 500 g nisujahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 1 tl meresoola
  • 1 tl kuivatatud oreganot
  • 1 tl kuivatatud rosmariini

Valmistamine:
  1. Sega tainakausis käesoe vesi, suhkur ja kuivpärm ning lase 5-10 minutit tõmmata, kuni segu kergelt mullitama hakkab.
  2. Sega juurde jogurt, õli, hakitud küüslauk, jahu, küpsetuspulber, sool ja maitseained.
  3. Sõtku tainast 3-5 minutit. Mul on taina segamiseks ja sõtkumisest Delimano köögirobot, aga tainast saab muidugi sõtkuda ka jahusel laual jahuste kätega.
  4. Jäta tainas toidukilega kaetud kaussi toatemperatuurile umbes tunniks ajaks kerkima, kuni tainas on mahult kahekordistunud. 
  5. Jaota tainas 6 võrdse suurusega portsjoniks. Rulli need pallikesteks, siis rulli iga pallike tainarulli abil umbes 15 cm pikkuseks ja 3 mm paksuseks ovaaliks. 
  6. Lase pann soojaks. Kalla pannile 0,5 tl õli, pane üks naan pannile ja prae 1-2 minutit, kuni naani pinnale tekivad väikesed mullikesed.
  7. Pööra ümber ja küpseta ka teiselt poolt 1-2 minutit, kuni naan on kenasti pruunitäpiline.
  8. Küpseta samal moel ka ülejäänud naanid ning kata valmis naanid puhta köögirätikuga.
Loe edasi

Suvine riisikauss röstitud lillkapsa ja pähklikastmega

juuli 28, 2022


Maitsev ja kõhtu täitev suvine riisikauss, mida on lihtne valmistada. Isegi, kui sul pole täpselt samu koostisaineid, on sul võimalus kasutada ära kõik muu, mis külmkappi seisma jäänud on. 

Mul jääb tihti külmkappi ka keedetud riisi seisma, mistõttu on see retsept eriti hea just nendeks puhkudeks. 

Kui sul parasjagu riisi külmkapis pole, siis keeda endale väike potitäis. 


Lillkapsa ettevalmistamine 

Vaja läheb väikest või keskmise suurusega lillkapsast ning BBQ kastet. Mina läksin seekord kergema vastupanu teed ning kasutasin poest leitud Santa Maria BBQ kastet
  1. Kuumuta ahi 200 C kraadini.
  2. Tükelda lillkapsas väikesteks õisikuteks ja aseta kaussi. Kalla peale BBQ kastet ning sega, kuni lillkapsa õisikud on enam-vähem ühtlaselt kastmega kaetud. 
  3. Aseta lillkapsa õisikud küpsetuspaberile või korduvkasutatavale küpsetusmattile ning küpseta 25-30 minutit. 

Mida teha ülejäänud lillkapsaga?

Lillkapsa vars ja lehed on söödavad ning keedetuna saab neist hea püreesupi. :)

Pähklikaste

Pähklikastme jaoks läheb tarvis:
  • 3spl maapähklivõid
  • 3spl taimset piima
  • 1spl BBQ kastet
  • soola ja pipart

Aseta kõik koostisained köögikombaini või blenderisse ning sega ühtlaseks. Kui kaste on liiga paks, lisa juurde taimset piima.


Riisikauss

Riis keedetud, lillkapsas röstitud ja kaste valmis segatud? On aeg need kõik kokku panna! 

Alustame muidugi riisist, mis käib kõige põhja.

Riisikausi katteks kasutasin ma oma aknalaual kasvavat salatit, seismajäänud tomatijuppi, maisi ning Türgi ube, mida ma eelnevalt paar minutit praadisin.

Kõige peale panin ma röstitud lillkapsad, pähklikastme ning hakitud rohelise sibula.


Loe edasi

10 näpunäidet, kuidas olla rohkem produktiivne

juuni 23, 2022


1. Puhas töökeskkond. On raske keskenduda, kui ümberringi valitseb segadus. Võta endale 10-15 minutit, et enne tööle asumist oma ümbrust korrastada. Töö sujub tunduvalt paremini puhtas keskkonnas, kus on vähem segavaid faktoreid.

2. Tee "to do" list. Muidugi ei saa üle ega ümber "to do" listidest. Listid aitavad meil oma eesmärke sõnastada ja planeerida. Lisaks on alati hea tunne, kui saad mõne tehtud ülesande oma nimekirjast maha kriipsutada. 

3. Sea endale pisikesi eesmärke, mis viivad suuremate eesmärkide täitmiseni. Mõnikord oleme liialt keskendunud suurtele eesmärkidele ning need hakkavad tunduma üle jõu käivat. Kui tunned end ülekoormatuna, proovi endale seada väiksemaid eesmärke. Minu "to do" listis on tihti sellised lihtsad ülesanded nagu "vali video thumbnail", "postita instasse 3 story-t" või "pese nõud".

4. Kasuta oma puhkepause targalt: Luba endale pärast iga ülesande täitmist väike puhkepaus. Ära kasuta seda aega sotsiaalmeedia scrollimiseks vaid tee midagi, mis leevendab stressi ja aitab sul nö. akusid laadida. Mine jalutama, jooksma, tee joogat või valmista süüa - nii suurendad märkimisväärselt ka oma töö efektiivust.


5. Sisusta oma vaba aega loovate ja arendavate tegevustega. Öeldakse, et loominguline tegevus on nagu fitness rutiin sinu ajule. Loovad tegevused aitavad parandada keskendumisvõimet, efektiivsust ja õppimisvõimet. Sellised lihtsad tegevused nagu mandalate värvimine, joonistamine või käsitöö aitavad leevendada ka stressi. 

6. Tea, millistes tingimustes saavutad kõige rohkem. Mõned inimesed saavad rohkem tehtud pingeolukorras, teised vajavad keskendumiseks rahu ja vaikust. Mõnedele meeldib töötada kohvikus või raamatukogus, teistele jälle kodus või kontoris. Kui sa ei tea, mis sulle kõige rohkem sobib, siis tasub proovida erinevaid variante, et leida see õige. Ka koduriietes pehme pleedi sees on võimalik palju tööd ära teha. Teised ütlevad jällegi, et kannavad isegi kodus töötades natuke esinduslikumaid riideid, sest see aitab neil paremini tööhetke sisse elada. 

7. Jälgi tähtaegu: Ükskõik millise projekti või ülesande puhul on tähtaegade jälgimine väga oluline. Kui oled oma ülesande täitmisega hiljaks jäämas, tekitab lähenev tähtaeg palju üleliigset stressi. Kiirustamine võib samuti vähendada töö kvaliteeti ja üldist tulemust. Aja planeerimise oskus on oluline ükskõik millise töö puhul. Kui saad oma ülesandega valmis paar päeva varem, on sul piisavalt aega oma töö üle vaadata ja veenduda, et kõik on hästi. 

8. Tegele muude asjadega. See tundub ehk esmapilgul natuke veider soovitus, aga efektiivselt töötamiseks on meil vaja vaimselt puhata. 16-tunnine tööpäev ei tähenda, et me tegelikult 16 tundi efektiivselt töötada suudaks. Hobide ja muude huvidega tegelemine avaldab positiivset mõju nii vaimsele tervisele kui ka töö tulemuslikkusele.

9. Ärka varakult. See on siit nimekirjast ainuke asi, mida mulle tegelikult teha ei meeldi. Ühtlasi on see ka natuke vaieldav, sest öö jooksul jõuab samuti palju asju ära teha. Minu jaoks on varakult ärkamine oluline pigem talvisel ajal, kui valget aega on vähe. Samamoodi saab päevasel ajal suhelda reaalajas koostööpartneritega, saata edasi-tagasi e-maile, arutada projekte ja nii kiiremini lõpptulemuseni jõuda.  

10. Loo oma töövahendite organiseerimiseks süsteem. Loomulikult sujub töö kõige produktiivsemalt, kui selle tegemiseks ei ole vaja midagi 45 minutit otsida. Hoia oma töövahendid korras ja organiseeritud ükskõik millist tööd sa ka ei teeks. Minu arvutist leiab tohutu hunniku kaustasid foto- ja videofailidega, mida ma üritan võimalikult arusaadavalt grupeerida. Samuti erinevaid lepinguid, arveid ja muid olulisi faile.
Loe edasi

Kui keskkonnasõbralik on tuumaenergia?

mai 27, 2022


Tuumaenergia on kahtlemata üks kõige vastuolulisemaid energialiike. On palju tuumaenergia pooldajaid, kuid ka tuliseid vastaseid. Ka Eestisse planeeritakse ehitada väike tuumajaam ning Fermi Energia poolt läbiviidud uuringus selgus, et 2/3 Eesti elanikest ütleks tuumajaamale (pigem) jah. 

Kindlasti tekib siinkohal palju küsimusi, et miks just tuumajaam. Kas see pole siis ohtlik? Tegelikult seisneb tuumajaamade peamine võlu selles, et see on taastuvenergia järel teine kõige loodussõbralikum variant. Aga, tõepoolest, tuumaenergial on ka teatud puudused.

Me teame, et taastuvenergia on roheline ning kivisüsi ja muud fossiilkütused pole. Aga kus paikneb selles võrdluses tuumaenergia? Kas tuumaenergia on tõesti keskkonnasõbralik? Uurime lähemalt. 


Energeetika toodab 73% kogu maailma kasvuhoonegaasidest ning suurim osa sellest tuleb fossilkütuste, nagu kivisüsi või põlevkivi, põletamisest. 

Energiaga seotud süsihappegaasi emissioon kasvas aastal 2018 rekordilise 33 miljardi tonnini. Võrreldes aastaga 2000 on kasvuhoonegaaside heitkogused kasvanud enam kui 40% ja 2017. aastal toodeti fossiilkütuste abil rohkem elektrit kui kunagi varem. Need faktid on põhjus miks inimesed üle maailma on hakanud uuesti tuumajaamade potentsiaalse kasu üle arutlema. 

Uurime siis, kui jätkusuutlik on tuumaenergia võrreldes teiste energiaallikatega.

Mis on tuumaenergia?

Tuumaenergia mõistmiseks püüan ma kõigepealt selgitada, kuidas tuumaenergia toimib. Tuumaenergia tootmiseks kasutatakse ära aatomite lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Tuumaelektrijaama reaktorites viiakse läbi kontrollitud ahelreaktsioon tuumkütuse (tavaliselt uraani) lõhustamiseks, mille tulemusel vabaneb energia soojusena. Viimast kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. 

Tuumakütuse eelised

  • Minimaalne kasvuhoonegaaside heitkogus. Võrreldes põlevkivi, kivisöe ja maagaasiga toodab tuumaenergia kõige vähem kasvuhoonegaase, kuna jaamade kütmiseks ei kasutata fossiilseid materjale. Fossiilkütuste põletamisel eraldub õhku tohutu hulk saasteaineid nagu CO2 ja metaan, mis on CO2-st veelgi võimsam kasvuhoonegaas. Seega tagab tuumaenergia võrreldes fossiilkütustega puhta õhu. Tuumajaama tornide kohta on levinud väärarusaam, et need eraldavad saastet ja suitsu, kuid tegelikult on need jahutustornid ja eraldavad ainult aurustunud vett.
  • Suur energiasaagis. Tuumaenergial on väga suur toodetud elektrienergia hulk lähteaine kohta. Suhteliselt väike kogus uraani suudab toita 1000 megavatise elektrijaama ja varustada elektriga umbes pool miljonit inimest.
  • Ruumisäästlikkus. Võrreldes fossiilkütuste ja taastuvenergiaga nõuab tuumaenergia tootmine väga vähe maapinda. Päikese- ja tuuleenergia tootmiseks piisavas koguses on vaja 75–150 korda rohkem pindala kui tuumaenergia tootmiseks. (Siinkohal võib aga vaielda, et suurem ruuminõudlus taastuvenergia puhul pole üdini halb, sest päikeseenergia tootmiseks saab kasutada majade katuseid ning tuuleenergiat saab toota ka merepinnal või põllumaal häirimata põllumajanduse tegevust.)

Kasvuhoonegaaside hulk energialiigi kohta.

Tuumakütuse puudused

  • Uraan pole taastuv loodusvara. Samamoodi nagu naftat, põlevkivi ja maagaasi, ei jätku ka uraani igavesti. Mõned optimistlikumad uuringud ütlevad, et praeguse tarbimise juures jätkub uraani umbes 230-ks aastaks. Siinkohal tuleks aga arvestada, et maailma elektrivajadus kasvab pidevalt ning üleminek elektriautodele tähendab, et 10 aasta pärast vajame me palju rohkem elektrit kui praegu. Seega ei saa me olla kindlad kui kauaks uraani üldse jätkub.
  • Keeruline ekstraktida. Uraani on piiratud koguses, kuid seda pole ka lihtne ekstraktida. Seda tuleb kaevandada ja kaevandamisega kaasnevad alati keskkonnaprobleemid, nagu looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse häving.
  • Radioaktiivsed jäätmed. Tüüpiline tuumajaam tekitab igal aastal umbes 20 tonni tuumajäätmeid, mis on radioaktiivsed ja potentsiaalselt ohtlikud. Pole olemas 100% ohutut kohta, kuhu neid panna. Enamik tuumajäätmeid hoitakse ajutistes maapealsetes või maaalustes hoidlates. Radioaktiivne lagunemine vähendab ajapikku jäätmete radioaktiivsust, kuid kulub tuhandeid aastaid enne kui nad meile täiesti ohutuks muutuvad. Seetõttu saame vaid loota, et praegused jäätmehoidlad ei lekiks ega puruneks tuhandete aastate jooksul. 
  • Tuumajaama ehitamine võtab kaua aega ja on kulukas. Tuumajaama ehitamiseks võib kuluda kuni 10 aastat. Lisaks on tuumajaamade rajamine väga kulukas ka rahaliselt ning paljudes riikides on tuumajaama rajamine seetõttu pooleli jäänud.

Tuumaenergia plusse ja miinuseid arvestades tundub taastuvenergia kindlasti parim lahendus, kuid siinkohal tuleb mõelda ka sellele, et taastuvenergia ei ole kõige töökindlam ja stabiilsem energiallikas, sest tuul ja päike pole meile alati saadaval.

Seega on fakt see, et enne täielikult taastuvenergiale üleminekut tuleb leida viis kuidas muuta see töökindlaks ja stabiilseks. Samuti on võimalik, et kõikides riikides polegi võimalik 100% taastuvenergiale üle minna. 

Kõigile tuumajaama puudustele tundub olevat aga 1 lahendus - tooriumkütusel töötavad sulasoolareaktorid.

Sulasoolareaktorid on tehnoloogia, kus energia tootmiseks saab uraani asemel ka tooriumit kasutada.

Tooriumit leidub looduses uraanist neli korda rohkem ning seda on ka oluliselt lihtsam ekstraktida. Lisaks sellele toodavad tooriumreaktorid palju vähem jäätmeid ja tekkivad jäätmed on palju vähem radioaktiivsed. 

Tuumajaam Eestisse?

Tooriumtehnoloogiat testitakse hetkel mitmetes riikides, aga kuna see on alles uurimisjärgus, siis Eestisse planeeritava väikese moodulreaktori puhul räägitakse pigem keevveereaktorist, mis töötab uraaniumi küttel. 

Fermi Energia poolt avaldatud plaani alusel peaks tuumajaam valmima aastaks 2032, kuid selleks ajaks on valmis ka meie merele ja maismaale planeeritud tuulepargid. Puudujääva energiakulu katmiseks nähakse alternatiivina gaasi või biomassienergia kasutamist. Siinkohal ei ole aga täpselt teada see, kui suur on meie energiavajadus aastal 2032. 


Kas tuumajaamad on ohtlikud?

Kui jätta kõrvale radioaktiivsed jäätmed, mis tuumajaama tegevusel nagunii tekivad, siis kas tuumajaamad ise kujutavad meile ohtu?

Läbi ajaloo on toimunud paar tuumaõnnetust, mis on nõudnud inimelusid. Lisaks on olnud mitmeid väiksemaid intsidente, kus tuumajaama töötajad on kokku puutunud radioaktiivse kiirgusega. Kuid meie tuumaenergeetika-alased teadmised ei tohiks põhineda ainult Netflixi sarjadel ja minevikus toimunul. Maailmas on hetkel umbes 440 töötavat tuumajaama ning kaasaegseid tuumajaamasid peetakse üldiselt ohutuks. Paljud minevikus toimunud õnnetused, nagu Tšernobõli tuumakatastroof, olid põhjustatud vigasest disainist, regulatsiooni puudumisest ning ebatõhusatest ohutusprotokollidest ja kvaliteedikontrollist.

Tänapäeval on murekohad pigem välised tegurid nagu tuumaterrorism, mida kogesime just hiljuti Ukraina sõja ajal, ja loodusõnnetused. Lisaks maavärinatele on tuumajaamade tööd mõjutanud ka kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikunähtused – üleujutused, tormid, kuumalained ja põud. Seega tuumajaama asukohta valides tuleks ka nendega arvestada. 

Kokkuvõte. Kas tuumaenergia on keskkonnasõbralik?

Tuumaenergial on kindlasti mitmeid positiivseid külgi nagu minimaalsed CO2 heitkogused, puhas õhk, kütuse ja võimsuse suhe ning loomulikult tervete linnade toiteks vajalik vähene ruumala. Samas, kui arvestada keskkonnamõju uraaniumi kaevandamise arvelt ja radioaktiivsete jäätmete teket, ei tundu mulle loogiline tuumaenergiat roheliseks energiaallikaks tembeldada. 

Mida arvate teie?
Loe edasi