10 näpunäidet, kuidas olla rohkem produktiivne

juuni 23, 2022


1. Puhas töökeskkond. On raske keskenduda, kui ümberringi valitseb segadus. Võta endale 10-15 minutit, et enne tööle asumist oma ümbrust korrastada. Töö sujub tunduvalt paremini puhtas keskkonnas, kus on vähem segavaid faktoreid.

2. Tee "to do" list. Muidugi ei saa üle ega ümber "to do" listidest. Listid aitavad meil oma eesmärke sõnastada ja planeerida. Lisaks on alati hea tunne, kui saad mõne tehtud ülesande oma nimekirjast maha kriipsutada. 

3. Sea endale pisikesi eesmärke, mis viivad suuremate eesmärkide täitmiseni. Mõnikord oleme liialt keskendunud suurtele eesmärkidele ning need hakkavad tunduma üle jõu käivat. Kui tunned end ülekoormatuna, proovi endale seada väiksemaid eesmärke. Minu "to do" listis on tihti sellised lihtsad ülesanded nagu "vali video thumbnail", "postita instasse 3 story-t" või "pese nõud".

4. Kasuta oma puhkepause targalt: Luba endale pärast iga ülesande täitmist väike puhkepaus. Ära kasuta seda aega sotsiaalmeedia scrollimiseks vaid tee midagi, mis leevendab stressi ja aitab sul nö. akusid laadida. Mine jalutama, jooksma, tee joogat või valmista süüa - nii suurendad märkimisväärselt ka oma töö efektiivust.


5. Sisusta oma vaba aega loovate ja arendavate tegevustega. Öeldakse, et loominguline tegevus on nagu fitness rutiin sinu ajule. Loovad tegevused aitavad parandada keskendumisvõimet, efektiivsust ja õppimisvõimet. Sellised lihtsad tegevused nagu mandalate värvimine, joonistamine või käsitöö aitavad leevendada ka stressi. 

6. Tea, millistes tingimustes saavutad kõige rohkem. Mõned inimesed saavad rohkem tehtud pingeolukorras, teised vajavad keskendumiseks rahu ja vaikust. Mõnedele meeldib töötada kohvikus või raamatukogus, teistele jälle kodus või kontoris. Kui sa ei tea, mis sulle kõige rohkem sobib, siis tasub proovida erinevaid variante, et leida see õige. Ka koduriietes pehme pleedi sees on võimalik palju tööd ära teha. Teised ütlevad jällegi, et kannavad isegi kodus töötades natuke esinduslikumaid riideid, sest see aitab neil paremini tööhetke sisse elada. 

7. Jälgi tähtaegu: Ükskõik millise projekti või ülesande puhul on tähtaegade jälgimine väga oluline. Kui oled oma ülesande täitmisega hiljaks jäämas, tekitab lähenev tähtaeg palju üleliigset stressi. Kiirustamine võib samuti vähendada töö kvaliteeti ja üldist tulemust. Aja planeerimise oskus on oluline ükskõik millise töö puhul. Kui saad oma ülesandega valmis paar päeva varem, on sul piisavalt aega oma töö üle vaadata ja veenduda, et kõik on hästi. 

8. Tegele muude asjadega. See tundub ehk esmapilgul natuke veider soovitus, aga efektiivselt töötamiseks on meil vaja vaimselt puhata. 16-tunnine tööpäev ei tähenda, et me tegelikult 16 tundi efektiivselt töötada suudaks. Hobide ja muude huvidega tegelemine avaldab positiivset mõju nii vaimsele tervisele kui ka töö tulemuslikkusele.

9. Ärka varakult. See on siit nimekirjast ainuke asi, mida mulle tegelikult teha ei meeldi. Ühtlasi on see ka natuke vaieldav, sest öö jooksul jõuab samuti palju asju ära teha. Minu jaoks on varakult ärkamine oluline pigem talvisel ajal, kui valget aega on vähe. Samamoodi saab päevasel ajal suhelda reaalajas koostööpartneritega, saata edasi-tagasi e-maile, arutada projekte ja nii kiiremini lõpptulemuseni jõuda.  

10. Loo oma töövahendite organiseerimiseks süsteem. Loomulikult sujub töö kõige produktiivsemalt, kui selle tegemiseks ei ole vaja midagi 45 minutit otsida. Hoia oma töövahendid korras ja organiseeritud ükskõik millist tööd sa ka ei teeks. Minu arvutist leiab tohutu hunniku kaustasid foto- ja videofailidega, mida ma üritan võimalikult arusaadavalt grupeerida. Samuti erinevaid lepinguid, arveid ja muid olulisi faile.
Loe edasi

Kas tuumaenergia on keskkonnasõbralik?

mai 27, 2022


Tuumaenergia on kahtlemata üks kõige vastuolulisemaid energialiike. On palju tuumaenergia pooldajaid, kuid ka tuliseid vastaseid. Ka Eestisse planeeritakse ehitada väike tuumajaam ning Fermi Energia poolt läbiviidud uuringus selgus, et 2/3 Eesti elanikest ütleks tuumajaamale (pigem) jah. 

Kindlasti tekib siinkohal palju küsimusi, et miks just tuumajaam. Kas see pole siis ohtlik? Tegelikult seisneb tuumajaamade peamine võlu selles, et see on taastuvenergia järel järgmine kõige loodussõbralikum variant. Aga, tõepoolest, tuumaenergial on ka teatud puudused.

Me teame, et taastuvenergia on roheline ning kivisüsi ja muud fossiilkütused pole. Aga kus paikneb selles võrdluses tuumaenergia? Kas tuumaenergia on tõesti keskkonnasõbralik? Uurime lähemalt. 


Energeetika toodab 73% kogu maailma kasvuhoonegaasidest ning suurim osa sellest tuleb fossilkütuste, nagu kivisüsi või põlevkivi, põletamisest. 

Energiaga seotud süsihappegaasi emissioon kasvas aastal 2018 rekordilise 33 miljardi tonnini. Võrreldes aastaga 2000 on kasvuhoonegaaside heitkogused kasvanud enam kui 40% ja 2017. aastal toodeti fossiilkütuste abil rohkem elektrit kui kunagi varem. Need faktid on põhjus miks inimesed üle maailma on hakanud uuesti tuumajaamade potentsiaalse kasu üle arutlema. 

Uurime siis, kui jätkusuutlik on tuumaenergia võrreldes teiste energiaallikatega.

Mis on tuumaenergia?

Tuumaenergia mõistmiseks püüan ma kõigepealt selgitada, kuidas tuumaenergia toimib. Tuumaenergia tootmiseks kasutatakse ära aatomite lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Tuumaelektrijaama reaktorites viiakse läbi kontrollitud ahelreaktsioon tuumkütuse (tavaliselt uraani) lõhustamiseks, mille tulemusel vabaneb energia soojusena. Viimast kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. 

Tuumakütuse eelised

  • Minimaalne kasvuhoonegaaside heitkogus. Võrreldes põlevkivi, kivisöe ja maagaasiga toodab tuumaenergia kõige vähem kasvuhoonegaase, kuna jaamade kütmiseks ei kasutata fossiilseid materjale. Fossiilkütuste põletamisel eraldub õhku tohutu hulk saasteaineid nagu CO2 ja metaan, mis on CO2-st veelgi võimsam kasvuhoonegaas. Seega tagab tuumaenergia võrreldes fossiilkütustega puhta õhu. Tuumajaama tornide kohta on levinud väärarusaam, et need eraldavad saastet ja suitsu, kuid tegelikult on need jahutustornid ja eraldavad ainult aurustunud vett.
  • Suur energiasaagis. Tuumaenergial on väga suur toodetud elektrienergia hulk lähteaine kohta. Suhteliselt väike kogus uraani suudab toita 1000 megavatise elektrijaama ja varustada elektriga umbes pool miljonit inimest.
  • Ruumisäästlikkus. Võrreldes fossiilkütuste ja taastuvenergiaga nõuab tuumaenergia tootmine väga vähe maapinda. Päikese- ja tuuleenergia tootmiseks piisavas koguses on vaja 75–150 korda rohkem pindala kui tuumaenergia tootmiseks. (Siinkohal võib aga vaielda, et suurem ruuminõudlus taastuvenergia puhul pole üdini halb, sest päikeseenergia tootmiseks saab kasutada majade katuseid ning tuuleenergiat saab toota ka merepinnal või põllumaal häirimata põllumajanduse tegevust.)

Kasvuhoonegaaside hulk energialiigi kohta.

Tuumakütuse puudused

  • Uraan pole taastuv loodusvara. Samamoodi nagu naftat, põlevkivi ja maagaasi, ei jätku ka uraani igavesti. Mõned optimistlikumad uuringud ütlevad, et praeguse tarbimise juures jätkub uraani umbes 230-ks aastaks. Siinkohal tuleks aga arvestada, et maailma elektrivajadus kasvab pidevalt ning üleminek elektriautodele tähendab, et 10 aasta pärast vajame me palju rohkem elektrit kui praegu. Seega ei saa me olla kindlad kui kauaks uraani üldse jätkub.
  • Keeruline ekstraktida. Uraani on piiratud koguses, kuid seda pole ka lihtne ekstraktida. Seda tuleb kaevandada ja kaevandamisega kaasnevad alati keskkonnaprobleemid, nagu looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse häving.
  • Radioaktiivsed jäätmed. Tüüpiline tuumajaam tekitab igal aastal umbes 20 tonni tuumajäätmeid, mis on radioaktiivsed ja potentsiaalselt ohtlikud. Pole olemas 100% ohutut kohta, kuhu neid panna. Enamik tuumajäätmeid hoitakse ajutistes maapealsetes või maaalustes hoidlates. Radioaktiivne lagunemine vähendab ajapikku jäätmete radioaktiivsust, kuid kulub tuhandeid aastaid enne kui nad meile täiesti ohutuks muutuvad. Seetõttu saame vaid loota, et praegused jäätmehoidlad ei lekiks ega puruneks tuhandete aastate jooksul. 
  • Tuumajaama ehitamine võtab kaua aega ja on kulukas. Tuumajaama ehitamiseks võib kuluda kuni 10 aastat. Lisaks on tuumajaamade rajamine väga kulukas ka rahaliselt ning paljudes riikides on tuumajaama rajamine seetõttu pooleli jäänud.

Tuumaenergia plusse ja miinuseid arvestades tundub taastuvenergia kindlasti parim lahendus, kuid siinkohal tuleb mõelda ka sellele, et taastuvenergia ei ole kõige töökindlam ja stabiilsem energiallikas, sest tuul ja päike pole meile alati saadaval.

Seega on fakt see, et enne täielikult taastuvenergiale üleminekut tuleb leida viis kuidas muuta see töökindlaks ja stabiilseks. Samuti on võimalik, et kõikides riikides polegi võimalik 100% taastuvenergiale üle minna. 

Kõigile tuumajaama puudustele tundub olevat aga 1 lahendus - tooriumkütusel töötavad sulasoolareaktorid.

Sulasoolareaktorid on tehnoloogia, kus energia tootmiseks saab uraani asemel ka tooriumit kasutada.

Tooriumit leidub looduses uraanist neli korda rohkem ning seda on ka oluliselt lihtsam ekstraktida. Lisaks sellele toodavad tooriumreaktorid palju vähem jäätmeid ja tekkivad jäätmed on palju vähem radioaktiivsed. 

Tuumajaam Eestisse?

Tooriumtehnoloogiat testitakse hetkel mitmetes riikides, aga kuna see on alles uurimisjärgus, siis Eestisse planeeritava väikese moodulreaktori puhul räägitakse pigem keevveereaktorist, mis töötab uraaniumi küttel. 

Fermi Energia poolt avaldatud plaani alusel peaks tuumajaam valmima aastaks 2032, kuid selleks ajaks on valmis ka meie merele ja maismaale planeeritud tuulepargid. Puudujääva energiakulu katmiseks nähakse alternatiivina gaasi või biomassienergia kasutamist. Siinkohal ei ole aga täpselt teada see, kui suur on meie energiavajadus aastal 2032. 


Kas tuumajaamad on ohtlikud?

Kui jätta kõrvale radioaktiivsed jäätmed, mis tuumajaama tegevusel nagunii tekivad, siis kas tuumajaamad ise kujutavad meile ohtu?

Läbi ajaloo on toimunud paar tuumaõnnetust, mis on nõudnud inimelusid. Lisaks on olnud mitmeid väiksemaid intsidente, kus tuumajaama töötajad on kokku puutunud radioaktiivse kiirgusega. Kuid meie tuumaenergeetika-alased teadmised ei tohiks põhineda ainult Netflixi sarjadel ja minevikus toimunul. Maailmas on hetkel umbes 440 töötavat tuumajaama ning kaasaegseid tuumajaamasid peetakse üldiselt ohutuks. Paljud minevikus toimunud õnnetused, nagu Tšernobõli tuumakatastroof, olid põhjustatud vigasest disainist, regulatsiooni puudumisest ning ebatõhusatest ohutusprotokollidest ja kvaliteedikontrollist.

Tänapäeval on murekohad pigem välised tegurid nagu tuumaterrorism, mida kogesime just hiljuti Ukraina sõja ajal, ja loodusõnnetused. Lisaks maavärinatele on tuumajaamade tööd mõjutanud ka kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikunähtused – üleujutused, tormid, kuumalained ja põud. Seega tuumajaama asukohta valides tuleks ka nendega arvestada. 

Kokkuvõte. Kas tuumaenergia on keskkonnasõbralik?

Tuumaenergial on kindlasti mitmeid positiivseid külgi nagu minimaalsed CO2 heitkogused, puhas õhk, kütuse ja võimsuse suhe ning loomulikult tervete linnade toiteks vajalik vähene ruumala. Samas, kui arvestada keskkonnamõju uraaniumi kaevandamise arvelt ja radioaktiivsete jäätmete teket, ei tundu mulle loogiline tuumaenergiat roheliseks energiaallikaks tembeldada. 

Mida arvate teie?
Loe edasi

Parimad viisid toiduainete säilitamiseks, et vältida toidu raiskamist

mai 07, 2022


Täna räägime sellest kuidas säilitada toiduaineid ning vähendada seeläbi toidu raiskamist. Uuringud näitavad, et kolmandik maailmas toodetud toidust läheb kas kaotsi või raisku. Kokku teeb see 1,3 miljardit tonni raisatud toitu igal aastal – mis on piisav, et toita 800 miljonit nälgivat inimest. 

Raisatud toit mõjub halvasti ka keskkonnale. Toidu raiskamine moodustab kuus protsenti kogu atmosfääri heitkogusest. Esimene samm toidu raiskamise vähendamiseks, on hoida toitu õiges kohas.

Kuidas toiduaineid kauem säilitada?


Köögiviljad

Asparaagus - veega purgis, külmikus.

Avokaado - veega purgis, külmikus. Avokaadosid võib koorituna ka sügavkülmutada ja kasutada smuutides.

Banaanid - smuutide tegemiseks võib banaane säilitada kooritud ja tükeldatuna sügavkülmas.

Beebispinat - kui spinatile kohe kasutust ei leia, võid selle sügavkülmutada ja kasutada smuutides.

Brokoli - veega purgis, külmikus.

Kartulid - pimedas ja jahedas kohas, väljaspool külmkappi // keldris. Kartulid võib panna näiteks riidest kotti koos ühe õunaga, mis hoiab ära kartulite idanemise. Samas sibulaid jällegi ei tohiks kartulite lähedal hoida. 

Küüslauk ja sibul - pimedas, väljaspool külmkappi.

Maasikad ja teised marjad - loputatud, suletud anumas, külmikus.

Petersell, roheline sibul, till - veega purkides, külmikus.

Porgandid - kooritud, veega anumas, külmikus.

Seller - veega purgis, külmikus.

Tomatid - väljaspool külmkappi.

Tsitruselised - väljaspool külmkappi.

Toidujäägid 

Vähenda biolaguneva/komposteeritava prügi hulka kasutades ära toidujääke. Hoia alles köögiviljade jäägid (koored, varred ja lehed), et valmistada neist puljongit

Hoia toitu sügavkülmas 

Sügavkülm pole ainult puuviljadele. Kui lähed mõneks ajaks kodust ära, võid sügavkülmutada ka leiba, saia ja allesjäänud toitu. 

Klaaspurkide külmutamisel jäta purgi ülemisse ossa vähemalt 3 cm vaba ruumi. See võimaldab toidul külmudes paisuda ja klaas ei lähe puruks. 

Kuivained

Kuivaineid tuleks säilitada õhukindlas pakendis, kuivas, jahedas ja pimedas kohas.

Milliseid nippe te toidu säilitamiseks kasutate?

Loe edasi

Jääkidest toidu valmistamine: brokoli varre pesto

aprill 08, 2022


Brokkoli on alati olnud üks mu lemmik aedvilju. Mulle meeldib osta värsket brokoli, mitte külmutatut, kuid väga pikalt olen ma brokoli varred kasutamata jätnud ning ära visanud. Tegelikult on see täiesti ebaloogiline, sest kaalu järgi ostes maksame me nagunii ka varre eest. Ja üllatus-üllatus, brokoli vars on täiesti söödav. Seega oleks igati õige ka sellele kasutus leida ja mitte lihtsalt toitu ära visata. 

Aga mida brokoli varrest teha saab? Üks variant oleks vars tükeldada ja kasutada suppides, püreedes või puljongi keetmisel

Teiseks saab brokoli vartest teha maitsvat brokoli pestot. Seda me täna tegema hakkamegi. :)


Brokoli varre pesto koostisosad

Brokolipesto tegemiseks on tarvis järgmisi koostisaineid:
  • Brokoli varred - hoia toiduvalmistamisel üle jäänud brokoli varred alles ning kasuta selles retseptis.
  • Värsked ürdid - kasuta basiilikut, peterselli või segu mõlemast.
  • Seemned - traditsioonilises pestokastmes on kasutatud seedermänni seemneid, kuid võid kasutada ka kodus olemasolevaid seemneid, näiteks päevalille- või kõrvitsaseemneid. Mina kasutasin päevalilleseemneid. 
  • Maitsepärm - vegan alternatiiv juustule. 
  • Värskelt pressitud sidrunimahl - annab pestole värske maitse.
  • Küüslauk - kohustlislik koostisaine igas pesto retseptis.
  • Oliiviõli - seob koostisained omavahel kokku.
  • Sool ja pipar - lisavad vürtsi ja maitset.
  • Spirulina - kuna brokoli varred on seest üpris heledad, siis lisasin oma pestole 1 tl spirulina pulbrit, et see värvuselt tumedam roheline oleks. 
Retsept koos kogustega allpool!


Kuidas valmistada?

Brokoli varre pesto valmistamine on tegelikult väga lihtne. 

Esiteks, pese brokoli varred ning lõika need tükkideks. Eemalda umbes 1 cm varre põhjast, mis on kasutamiseks liiga kõva. Seda tükki ei pea ka ära viskama, sest saad seda kasutada näiteks isetehtud köögiviljapuljongi tegemiseks

Kui kasutad pesto tegemiseks blenderit, soovitan brokoli varred võimalikult pisikeseks tükeldada. (Kindlasti väiksemaks kui mul ülemiksel pildil.)

Järgmisena peenesta brokoli varred, basiilikulehed, seemned ning kooritud ja poolitatud küüslauguküüned kas köögikombainis või blenderis. Lisa 1 dl oliiviõli. Siinkohal võiks jälgida, et segu oleks natukene tükkis mitte päris püree. 


Viimaseks maitsesta segu maitsepärmi, soola ja pipraga. Lisa vajadusel ka oliiviõli ning spirulina pulbrit, kui soovid pesto värviga mängida. Tumeroheline pesto annab pastaroogadele huvitavama välimuse. Pisike kogus spirulinat (1 tl) ei tohiks pesto maitses üldse tunda olla, kuna ülejäänud koostisained on ka väga tugeva maitsega.


Serveerimissoovitused 

Mina kasutasin enda tehtud pestot pastaga serveerimiseks. Kõigepealt praadisin kirsstomatid, lisasin pasta ning pestokastme ja sellest tuli ilma naljata parim pastaroog, mida ma kunagi saanud olen. Lisaks võib pestot kasutada ka pitsa või ahjusaia peal, supi sees või dipikastmena. 

Hoiustamine 

Ülejäänud pestot võid hoiustada klaaspurgis või muus õhukindlas konteineris, külmkapis kuni 4 päeva. Kui sa ei soovi oma pestot kohe kasutada, võid seda hoiustada ka sügavkülmas. 

Toitumisalane teave 

Retsept on taimne, gluteeni- ja pähklivaba. See on hea C-vitamiini, taimse valgu ja kiudainete allikas.


Retsept


Koostis
  • 1-2 brokoli vart
  • 100g värskeid basiilikulehti
  • 50 g päevalilleseemneid
  • 1-2 küüslauguküünt
  • 1-1.5 dl külmpressitud oliiviõli
  • 4 spl maitsepärmi
  • mere- või himaalaja soola
  • värskelt jahvatatud pipart
  • veidi sidrunimahla
  • Valikuline: värvi jaoks 1 tl spirulina pulbrit

Valmistamine
  1. Pese ja tükelda brokoli varred. Eemalda umbes 1 cm varre põhjast, mis on kasutamiseks liiga kõva. 
  2. Peenesta brokoli varred, basiilikulehed, küüslauguküüned ja päevalilleseemned kas köögikombainis või blenderis. Lisa edasi segades 1 dl oliiviõli.
  3. Sega juurde maitsepärm ning vajadusel veel oliiviõli. Maitsesta soola, pipra ja tilga sidrunimahlaga. Soovi korral lisa spirulina pulbrit, et segu tumedamaks roheliseks muuta. 
Loe edasi

Roheline investeerimine: mis, miks ja kuidas?

märts 20, 2022


On ammu selge, et keskkonna säästmiseks ei piisa ainult prügi sorteerimisest. Tuleks vaadata palju suuremat pilti. Mistõttu on viimasel ajal üha enam populaarsust kogumas roheinvesteerimine

Tänane postitus räägibki põgusalt investeerimisest ning sellest, kuidas seda teha jätkusuutlikult.  

Olgu öeldud, et investeerimine on minu jaoks üsna uus teema ning sellesse süvenemine on tegelikult päris keeruline olnud. Miks? Raske öelda. Esiteks, mulle tundub, et investeerimisest ei räägita igapäevaelus just väga tihti. Seega selle õppimine ei tundunud mulle kunagi esmatähtis. Teiseks, pole matemaatika ja numbrid kunagi mu lemmik teemad olnud. 

Kuid, ma arvan, et finantsmaailma mõistmine on tegelikult väärt oskus. Investeerides saame toetada projekte, mis loovad maailmas tegelikke ja jätkusuutlikke muutusi ning panna oma raha enda ja keskkonna kasuks tööle. 

Kirjutamine on minu jaoks alati olnud hea viis õppida ja teemast aru saada (umbes nagu teeks referaati vms), seega võib öelda, et selle postituse kirjutamise käigus sain ka mina alles suurema pildi ette, et mida investeerimine endast üldse kujutab. 

Väike disclaimer ka siia igaks juhuks: Iga investeeringuga kaasnevad riskid. Finantsnõu saamiseks konsulteerige tegelike spetsialistidega. 

Mis on roheinvesteerimine ehk keskkonnasõbralik investeerimine?


Roheinvesteerimise eesmärk on raha kasvatamine, toetades samal ajal ettevõtteid, kes panustavad keskkonnasäästlikkusse.

Vastavalt Morningstar-i artiklile, tootsid jätkusuutlikud (ESG) indeksfondid aastal 2021 suurt kasumit. Fondide keskmine tootlus oli 29,2%.

Tõsi, varasem tootlus ei pruugi garanteerida tulevast tootlust, kuid senimaani on roheliste investeeringute puhul näha selget kasvutrendi.


Aktsiad, võlakirjad ja ETF-id


Finantsmaailma mõistmiseks tasub esmalt teha selgeks, mis on aktsiad, võlakirjad ja ETF-id. 

Aktsia on väärtpaber, mis kujutab endast väikest osa ettevõtte osalusest. Ettevõtte aktsiatesse investeerides omandatakse väike tükk ettevõttest. Aktsiate hinnad muutuvad pidevalt ning on palju tergureid, mis võivad aktsia hinda mõjutada. 

Kui rohkem inimesi soovib aktsiat osta kui müüa, siis hind tõuseb (nõudlus on suurem kui pakkumine). Ja teisest küljest, kui pakkumine on suurem kui nõudlus, siis aktsia hind langeb, sest rohkem inimesi on huvitatud selle müümisest kui ostmisest.

Nõudlust ja pakkumist mõjutavad eelkõige majandusuudised, maailmas toimuvad sündmused ning muidugi ka ettevõtte enda käekäik.

Aktsiatega saab raha teenida kahel viisil: dividendidelt või aktsiate müügist (müües aktsiad maha, kui hind on tõusnud). Dividendid on osa ettevõtte kasumist, mida makstakse tavaliselt kord kvartalis, tagades aktsionäridele püsiva sissetuleku.

Võlakirjad on võlainstrumendid, millega investor laenab ettevõttele kindlaks perioodiks raha ujuva või fikseeritud intressimääraga. Võlakirju saab osta samamoodi nagu aktsiaid, kuid need toimivad teistmoodi. Kui aktsiad annavad teile osaluse ettevõttest, siis võlakirjad on laenatud raha ettevõttele või organisatsioonile. Suurim erinevus seisneb selles, kuidas need instrumendid kasumit toodavad. Aktsiatel on suurem potentsiaalne kasum, kuid samas on aktsiatel ka suurem risk.

ETF-id on investeerimisfondid, mida saab osta börsilt. Need fondid võivad koosneda erinevatest varaklassidest (nagu aktsiad, võlakirjad ja toorained). Seetõttu on ETF-idesse investeerimine vähem riskantne, kuna raha on hajutatud erinevate instrumentide vahel. ETF-idega kaubeldakse börsil täpselt samamoodi nagu aktsiate ja võlakirjadega.


Kuidas investeerida?


Kui erinevad investeerimisinstrumendid selged, tekib küsimus kuidas neisse investeerida. Selleks on paar erinevat viisi. Parima variandi leidmiseks tuleks arvestada milline on soovitud tulemus, kui pikk on planeeritud investeerimisperiood ning kui suur on investeeritav summa. 

Vaatame koos erinevad variandid üle. 

Vali ja osta oma väärtpaberid ise: alustamine on üsna lihtne, vaja läheb ainult investeerimisplatvormi. Selleks võib olla mõni online börsimaakler või börsil kauplemise teenust pakkuv pank. Seega on võimalik, et saad alustada väärtpaberitega kauplemist kohe oma kodupangast. Esimesena võiksid valida aktsiad, kuhu sooviksid potensiaalselt investeerida, ning lisada need oma jälgimisnimekirja. 

Kui tundub, et väärtpaberite valimine käib sulle üle jõu, aga soovid kindlasti teha rohelisi investeeringuid, siis on võimalik kasutada ka jätkusuutlikke investeerimisplatvorme, mis koostavad portfoolio sinu eest ise. Näiteks Grünfin on Eesti platvorm, mis tugineb portfoolio koostamisel sinu väärtustele ning soovitud riskiastmele. Enne portfoolio avamist saad üksikasjalikult üle vaadata, milliseid instrumente portfoolio sisaldab, ning veenduda, et see on sulle sobiv. Teine variant, mida ma näinud olen, on LHV jätkusuutlikud kasvufondid, kus saab samuti jätkusuutlikke ettevõtteid toetada.

Kui sa pole kindel, kust alustada, on alati võimalik broneerida kohtumine investeerimisnõustajaga mõnes Eestis tegutsevas pangas nagu SEB, Swedbank, LHV, jne. 


Roheinvesteerimine


Arvestades jätkusuutlikkust saab investeeringud jaotada 5-te kategooriasse. 1. on kõige vähem roheline ning 5. kõige rohelisem variant. Nende teadmine võib olla kasulik, kui soovid oma eesmärke selgitada näiteks investeerimisnõustajale. 
  1. Esikohal on ainult kasum, jätkusuutlikkus ei ole oluline.
  2. Välistatakse teatud tegevusvaldkondade ettevõtted või ka teatud põhimõtetega vastuolus tegutsevad firmad. Näiteks: relvatööstus, tubakas, kanep, alkohol, täiskasvanute meelelahutus, hasartmängud, fossiilkütuseid tootvad firmad.
  3. “Oma tegevusala parim”, kus investor valib investeerimiseks ettevõtte, mis on oma valdkonnas või konkurentide seas “kõige jätkusuutlikum”. See on kindlasti rohelisem investeerimine, kuid võib tähendada ka investeerimist suurtesse ettevõtetesse nagu Microsoft, Nestle või Intel, sest need on oma valdkonnas pisut jätkusuutlikumad kui teised suured ettevõtted.
  4. Investeeritakse ainult ettevõtetesse, millel on positiivne mõju planeedile. Näiteks taastuvenergia, mahepõllumajandus, looduslikud pesuvahendid, jne.
  5. Viimaseks, nö heategevuslik lähenemine, kus finantstulemused pole esmatähtsad.
Roheinvesteerimiseks võib pidada numbreid 3-5, või isegi ainult 4-5. 

Hajuta oma investeeringuid


Kui soovid investeerida jätkusuutlikult, on lihtne investeerida kogu oma raha samasse tegevusalasse või valdkonda. Kuid selleks, et investeeritud rahast maksimaalselt kasu saada, tuleks need jaotada erinevatesse tööstusharudesse. Kui ühe aktsia väärtus langeb, võib teise väärtus tõusta, ning on lihtsam kasumit teenida, kui kogu raha pole suunatud samasse ettevõttesse või isegi samasse valdkonda. Näiteks investeeri korraga mahepõllumajandusse, taastuvenergiasse, elektriautodesse, looduskosmeetikasse, jne. Öeldakse, et on hea hajutada investeeringud ka erinevate instumentide vahel.


Roheinvesteerimiseks sobivad valdkonnad:


  • Taastuvenergia 
  • Keskkonnasõbralik transport 
  • Vee-ettevõtted
  • Reostuse kontroll
  • Jäätmete vähendamine
  • Mahepõllumajandus
  • Taimne toit
  • Looduskosmeetika, looduslikud pesu- ja puhastusvahendid, looduslik kodukeemia
  • Ökoloogiline kangatööstus

Tööstusharud, mida vältida:


  • Fossiilkütused
  • Nahatööstus
  • Kaevandamine
  • Loomakasvatus, liha- ja piimatööstus
  • Kiirmood


Kuidas oma investeeringuid jälgida?


Investeerimisega alustades tekib kindlasti hasart oma portfelli iga päev kontrollida, et näha, kas selle väärtus on tõusnud või langenud. See ei pruugi olla parim lahendus, sest pidev stressamine aktsiate hinna pärast võib viia nende liialt varajase müümiseni. Aktsiate hind kõigub pidevalt ning see, et mõne aktsia väärtus on hetkel langenud, ei tähenda, et see enam uuesti tõusta ei võiks. Mõnel juhul on languse ajal isegi targem aktsiaid juurde osta.

Lõpetuseks kiired nõuanded:


  • Küsi nõu eksperdilt või investeerimisnõustajalt oma pangast
  • Enne investeerimist võrdle erinevaid investeerimisvõimalusi
  • Investeeri sotsiaalselt vastutustundlikesse ESG fondidesse ning väärtpaberitesse
  • Hajuta oma investeeringuid mitme valdkonna vahel
  • Jälgi oma portfelli aeg-ajalt ning ära stressa iga pisema languse pärast
Loe edasi