Suvine riisikauss röstitud lillkapsa ja pähklikastmega

juuli 28, 2022


Maitsev ja kõhtu täitev suvine riisikauss, mida on lihtne valmistada. Isegi, kui sul pole täpselt samu koostisaineid, on sul võimalus kasutada ära kõik muu, mis külmkappi seisma jäänud on. 

Mul jääb tihti külmkappi ka keedetud riisi seisma, mistõttu on see retsept eriti hea just nendeks puhkudeks. 

Kui sul parasjagu riisi külmkapis pole, siis keeda endale väike potitäis. 


Lillkapsa ettevalmistamine 

Vaja läheb väikest või keskmise suurusega lillkapsast ning BBQ kastet. Mina läksin seekord kergema vastupanu teed ning kasutasin poest leitud Santa Maria BBQ kastet
  1. Kuumuta ahi 200 C kraadini.
  2. Tükelda lillkapsas väikesteks õisikuteks ja aseta kaussi. Kalla peale BBQ kastet ning sega, kuni lillkapsa õisikud on enam-vähem ühtlaselt kastmega kaetud. 
  3. Aseta lillkapsa õisikud küpsetuspaberile või korduvkasutatavale küpsetusmattile ning küpseta 25-30 minutit. 

Mida teha ülejäänud lillkapsaga?

Lillkapsa vars ja lehed on söödavad ning keedetuna saab neist hea püreesupi. :)

Pähklikaste

Pähklikastme jaoks läheb tarvis:
  • 3spl maapähklivõid
  • 3spl taimset piima
  • 1spl BBQ kastet
  • soola ja pipart

Aseta kõik koostisained köögikombaini või blenderisse ning sega ühtlaseks. Kui kaste on liiga paks, lisa juurde taimset piima.


Riisikauss

Riis keedetud, lillkapsas röstitud ja kaste valmis segatud? On aeg need kõik kokku panna! 

Alustame muidugi riisist, mis käib kõige põhja.

Riisikausi katteks kasutasin ma oma aknalaual kasvavat salatit, seismajäänud tomatijuppi, maisi ning Türgi ube, mida ma eelnevalt paar minutit praadisin.

Kõige peale panin ma röstitud lillkapsad, pähklikastme ning hakitud rohelise sibula.


Loe edasi

10 näpunäidet, kuidas olla rohkem produktiivne

juuni 23, 2022


1. Puhas töökeskkond. On raske keskenduda, kui ümberringi valitseb segadus. Võta endale 10-15 minutit, et enne tööle asumist oma ümbrust korrastada. Töö sujub tunduvalt paremini puhtas keskkonnas, kus on vähem segavaid faktoreid.

2. Tee "to do" list. Muidugi ei saa üle ega ümber "to do" listidest. Listid aitavad meil oma eesmärke sõnastada ja planeerida. Lisaks on alati hea tunne, kui saad mõne tehtud ülesande oma nimekirjast maha kriipsutada. 

3. Sea endale pisikesi eesmärke, mis viivad suuremate eesmärkide täitmiseni. Mõnikord oleme liialt keskendunud suurtele eesmärkidele ning need hakkavad tunduma üle jõu käivat. Kui tunned end ülekoormatuna, proovi endale seada väiksemaid eesmärke. Minu "to do" listis on tihti sellised lihtsad ülesanded nagu "vali video thumbnail", "postita instasse 3 story-t" või "pese nõud".

4. Kasuta oma puhkepause targalt: Luba endale pärast iga ülesande täitmist väike puhkepaus. Ära kasuta seda aega sotsiaalmeedia scrollimiseks vaid tee midagi, mis leevendab stressi ja aitab sul nö. akusid laadida. Mine jalutama, jooksma, tee joogat või valmista süüa - nii suurendad märkimisväärselt ka oma töö efektiivust.


5. Sisusta oma vaba aega loovate ja arendavate tegevustega. Öeldakse, et loominguline tegevus on nagu fitness rutiin sinu ajule. Loovad tegevused aitavad parandada keskendumisvõimet, efektiivsust ja õppimisvõimet. Sellised lihtsad tegevused nagu mandalate värvimine, joonistamine või käsitöö aitavad leevendada ka stressi. 

6. Tea, millistes tingimustes saavutad kõige rohkem. Mõned inimesed saavad rohkem tehtud pingeolukorras, teised vajavad keskendumiseks rahu ja vaikust. Mõnedele meeldib töötada kohvikus või raamatukogus, teistele jälle kodus või kontoris. Kui sa ei tea, mis sulle kõige rohkem sobib, siis tasub proovida erinevaid variante, et leida see õige. Ka koduriietes pehme pleedi sees on võimalik palju tööd ära teha. Teised ütlevad jällegi, et kannavad isegi kodus töötades natuke esinduslikumaid riideid, sest see aitab neil paremini tööhetke sisse elada. 

7. Jälgi tähtaegu: Ükskõik millise projekti või ülesande puhul on tähtaegade jälgimine väga oluline. Kui oled oma ülesande täitmisega hiljaks jäämas, tekitab lähenev tähtaeg palju üleliigset stressi. Kiirustamine võib samuti vähendada töö kvaliteeti ja üldist tulemust. Aja planeerimise oskus on oluline ükskõik millise töö puhul. Kui saad oma ülesandega valmis paar päeva varem, on sul piisavalt aega oma töö üle vaadata ja veenduda, et kõik on hästi. 

8. Tegele muude asjadega. See tundub ehk esmapilgul natuke veider soovitus, aga efektiivselt töötamiseks on meil vaja vaimselt puhata. 16-tunnine tööpäev ei tähenda, et me tegelikult 16 tundi efektiivselt töötada suudaks. Hobide ja muude huvidega tegelemine avaldab positiivset mõju nii vaimsele tervisele kui ka töö tulemuslikkusele.

9. Ärka varakult. See on siit nimekirjast ainuke asi, mida mulle tegelikult teha ei meeldi. Ühtlasi on see ka natuke vaieldav, sest öö jooksul jõuab samuti palju asju ära teha. Minu jaoks on varakult ärkamine oluline pigem talvisel ajal, kui valget aega on vähe. Samamoodi saab päevasel ajal suhelda reaalajas koostööpartneritega, saata edasi-tagasi e-maile, arutada projekte ja nii kiiremini lõpptulemuseni jõuda.  

10. Loo oma töövahendite organiseerimiseks süsteem. Loomulikult sujub töö kõige produktiivsemalt, kui selle tegemiseks ei ole vaja midagi 45 minutit otsida. Hoia oma töövahendid korras ja organiseeritud ükskõik millist tööd sa ka ei teeks. Minu arvutist leiab tohutu hunniku kaustasid foto- ja videofailidega, mida ma üritan võimalikult arusaadavalt grupeerida. Samuti erinevaid lepinguid, arveid ja muid olulisi faile.
Loe edasi

Kas tuumaenergia on keskkonnasõbralik?

mai 27, 2022


Tuumaenergia on kahtlemata üks kõige vastuolulisemaid energialiike. On palju tuumaenergia pooldajaid, kuid ka tuliseid vastaseid. Ka Eestisse planeeritakse ehitada väike tuumajaam ning Fermi Energia poolt läbiviidud uuringus selgus, et 2/3 Eesti elanikest ütleks tuumajaamale (pigem) jah. 

Kindlasti tekib siinkohal palju küsimusi, et miks just tuumajaam. Kas see pole siis ohtlik? Tegelikult seisneb tuumajaamade peamine võlu selles, et see on taastuvenergia järel järgmine kõige loodussõbralikum variant. Aga, tõepoolest, tuumaenergial on ka teatud puudused.

Me teame, et taastuvenergia on roheline ning kivisüsi ja muud fossiilkütused pole. Aga kus paikneb selles võrdluses tuumaenergia? Kas tuumaenergia on tõesti keskkonnasõbralik? Uurime lähemalt. 


Energeetika toodab 73% kogu maailma kasvuhoonegaasidest ning suurim osa sellest tuleb fossilkütuste, nagu kivisüsi või põlevkivi, põletamisest. 

Energiaga seotud süsihappegaasi emissioon kasvas aastal 2018 rekordilise 33 miljardi tonnini. Võrreldes aastaga 2000 on kasvuhoonegaaside heitkogused kasvanud enam kui 40% ja 2017. aastal toodeti fossiilkütuste abil rohkem elektrit kui kunagi varem. Need faktid on põhjus miks inimesed üle maailma on hakanud uuesti tuumajaamade potentsiaalse kasu üle arutlema. 

Uurime siis, kui jätkusuutlik on tuumaenergia võrreldes teiste energiaallikatega.

Mis on tuumaenergia?

Tuumaenergia mõistmiseks püüan ma kõigepealt selgitada, kuidas tuumaenergia toimib. Tuumaenergia tootmiseks kasutatakse ära aatomite lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Tuumaelektrijaama reaktorites viiakse läbi kontrollitud ahelreaktsioon tuumkütuse (tavaliselt uraani) lõhustamiseks, mille tulemusel vabaneb energia soojusena. Viimast kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. 

Tuumakütuse eelised

  • Minimaalne kasvuhoonegaaside heitkogus. Võrreldes põlevkivi, kivisöe ja maagaasiga toodab tuumaenergia kõige vähem kasvuhoonegaase, kuna jaamade kütmiseks ei kasutata fossiilseid materjale. Fossiilkütuste põletamisel eraldub õhku tohutu hulk saasteaineid nagu CO2 ja metaan, mis on CO2-st veelgi võimsam kasvuhoonegaas. Seega tagab tuumaenergia võrreldes fossiilkütustega puhta õhu. Tuumajaama tornide kohta on levinud väärarusaam, et need eraldavad saastet ja suitsu, kuid tegelikult on need jahutustornid ja eraldavad ainult aurustunud vett.
  • Suur energiasaagis. Tuumaenergial on väga suur toodetud elektrienergia hulk lähteaine kohta. Suhteliselt väike kogus uraani suudab toita 1000 megavatise elektrijaama ja varustada elektriga umbes pool miljonit inimest.
  • Ruumisäästlikkus. Võrreldes fossiilkütuste ja taastuvenergiaga nõuab tuumaenergia tootmine väga vähe maapinda. Päikese- ja tuuleenergia tootmiseks piisavas koguses on vaja 75–150 korda rohkem pindala kui tuumaenergia tootmiseks. (Siinkohal võib aga vaielda, et suurem ruuminõudlus taastuvenergia puhul pole üdini halb, sest päikeseenergia tootmiseks saab kasutada majade katuseid ning tuuleenergiat saab toota ka merepinnal või põllumaal häirimata põllumajanduse tegevust.)

Kasvuhoonegaaside hulk energialiigi kohta.

Tuumakütuse puudused

  • Uraan pole taastuv loodusvara. Samamoodi nagu naftat, põlevkivi ja maagaasi, ei jätku ka uraani igavesti. Mõned optimistlikumad uuringud ütlevad, et praeguse tarbimise juures jätkub uraani umbes 230-ks aastaks. Siinkohal tuleks aga arvestada, et maailma elektrivajadus kasvab pidevalt ning üleminek elektriautodele tähendab, et 10 aasta pärast vajame me palju rohkem elektrit kui praegu. Seega ei saa me olla kindlad kui kauaks uraani üldse jätkub.
  • Keeruline ekstraktida. Uraani on piiratud koguses, kuid seda pole ka lihtne ekstraktida. Seda tuleb kaevandada ja kaevandamisega kaasnevad alati keskkonnaprobleemid, nagu looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse häving.
  • Radioaktiivsed jäätmed. Tüüpiline tuumajaam tekitab igal aastal umbes 20 tonni tuumajäätmeid, mis on radioaktiivsed ja potentsiaalselt ohtlikud. Pole olemas 100% ohutut kohta, kuhu neid panna. Enamik tuumajäätmeid hoitakse ajutistes maapealsetes või maaalustes hoidlates. Radioaktiivne lagunemine vähendab ajapikku jäätmete radioaktiivsust, kuid kulub tuhandeid aastaid enne kui nad meile täiesti ohutuks muutuvad. Seetõttu saame vaid loota, et praegused jäätmehoidlad ei lekiks ega puruneks tuhandete aastate jooksul. 
  • Tuumajaama ehitamine võtab kaua aega ja on kulukas. Tuumajaama ehitamiseks võib kuluda kuni 10 aastat. Lisaks on tuumajaamade rajamine väga kulukas ka rahaliselt ning paljudes riikides on tuumajaama rajamine seetõttu pooleli jäänud.

Tuumaenergia plusse ja miinuseid arvestades tundub taastuvenergia kindlasti parim lahendus, kuid siinkohal tuleb mõelda ka sellele, et taastuvenergia ei ole kõige töökindlam ja stabiilsem energiallikas, sest tuul ja päike pole meile alati saadaval.

Seega on fakt see, et enne täielikult taastuvenergiale üleminekut tuleb leida viis kuidas muuta see töökindlaks ja stabiilseks. Samuti on võimalik, et kõikides riikides polegi võimalik 100% taastuvenergiale üle minna. 

Kõigile tuumajaama puudustele tundub olevat aga 1 lahendus - tooriumkütusel töötavad sulasoolareaktorid.

Sulasoolareaktorid on tehnoloogia, kus energia tootmiseks saab uraani asemel ka tooriumit kasutada.

Tooriumit leidub looduses uraanist neli korda rohkem ning seda on ka oluliselt lihtsam ekstraktida. Lisaks sellele toodavad tooriumreaktorid palju vähem jäätmeid ja tekkivad jäätmed on palju vähem radioaktiivsed. 

Tuumajaam Eestisse?

Tooriumtehnoloogiat testitakse hetkel mitmetes riikides, aga kuna see on alles uurimisjärgus, siis Eestisse planeeritava väikese moodulreaktori puhul räägitakse pigem keevveereaktorist, mis töötab uraaniumi küttel. 

Fermi Energia poolt avaldatud plaani alusel peaks tuumajaam valmima aastaks 2032, kuid selleks ajaks on valmis ka meie merele ja maismaale planeeritud tuulepargid. Puudujääva energiakulu katmiseks nähakse alternatiivina gaasi või biomassienergia kasutamist. Siinkohal ei ole aga täpselt teada see, kui suur on meie energiavajadus aastal 2032. 


Kas tuumajaamad on ohtlikud?

Kui jätta kõrvale radioaktiivsed jäätmed, mis tuumajaama tegevusel nagunii tekivad, siis kas tuumajaamad ise kujutavad meile ohtu?

Läbi ajaloo on toimunud paar tuumaõnnetust, mis on nõudnud inimelusid. Lisaks on olnud mitmeid väiksemaid intsidente, kus tuumajaama töötajad on kokku puutunud radioaktiivse kiirgusega. Kuid meie tuumaenergeetika-alased teadmised ei tohiks põhineda ainult Netflixi sarjadel ja minevikus toimunul. Maailmas on hetkel umbes 440 töötavat tuumajaama ning kaasaegseid tuumajaamasid peetakse üldiselt ohutuks. Paljud minevikus toimunud õnnetused, nagu Tšernobõli tuumakatastroof, olid põhjustatud vigasest disainist, regulatsiooni puudumisest ning ebatõhusatest ohutusprotokollidest ja kvaliteedikontrollist.

Tänapäeval on murekohad pigem välised tegurid nagu tuumaterrorism, mida kogesime just hiljuti Ukraina sõja ajal, ja loodusõnnetused. Lisaks maavärinatele on tuumajaamade tööd mõjutanud ka kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikunähtused – üleujutused, tormid, kuumalained ja põud. Seega tuumajaama asukohta valides tuleks ka nendega arvestada. 

Kokkuvõte. Kas tuumaenergia on keskkonnasõbralik?

Tuumaenergial on kindlasti mitmeid positiivseid külgi nagu minimaalsed CO2 heitkogused, puhas õhk, kütuse ja võimsuse suhe ning loomulikult tervete linnade toiteks vajalik vähene ruumala. Samas, kui arvestada keskkonnamõju uraaniumi kaevandamise arvelt ja radioaktiivsete jäätmete teket, ei tundu mulle loogiline tuumaenergiat roheliseks energiaallikaks tembeldada. 

Mida arvate teie?
Loe edasi

Parimad viisid toiduainete säilitamiseks, et vältida toidu raiskamist

mai 07, 2022


Täna räägime sellest kuidas säilitada toiduaineid ning vähendada seeläbi toidu raiskamist. Uuringud näitavad, et kolmandik maailmas toodetud toidust läheb kas kaotsi või raisku. Kokku teeb see 1,3 miljardit tonni raisatud toitu igal aastal – mis on piisav, et toita 800 miljonit nälgivat inimest. 

Me tihti ilmselt ei mõtlegi sellele, aga raisatud toit mõjub halvasti ka keskkonnale. Raisku läinud toit moodustab kuus protsenti kogu atmosfääri heitkogusest. Esimene samm toidu raiskamise vähendamiseks, on hoida toitu õiges kohas.

Kuidas toiduaineid kauem säilitada?


Köögiviljad

Asparaagus - veega purgis, külmikus.

Avokaado - veega purgis, külmikus. Avokaadosid võib koorituna ka sügavkülmutada ja kasutada smuutides.

Banaanid - smuutide tegemiseks võib banaane säilitada kooritud ja tükeldatuna sügavkülmas.

Beebispinat - kui spinatile kohe kasutust ei leia, võid selle sügavkülmutada ja kasutada smuutides.

Brokoli - veega purgis, külmikus.

Kartulid - pimedas ja jahedas kohas, väljaspool külmkappi // keldris. Kartulid võib panna näiteks riidest kotti koos ühe õunaga, mis hoiab ära kartulite idanemise. Samas sibulaid jällegi ei tohiks kartulite lähedal hoida. 

Küüslauk ja sibul - pimedas, väljaspool külmkappi.

Maasikad ja teised marjad - loputatud, suletud anumas, külmikus.

Petersell, roheline sibul, till - veega purkides, külmikus.

Porgandid - kooritud, veega anumas, külmikus.

Seller - veega purgis, külmikus.

Tomatid - väljaspool külmkappi.

Tsitruselised - väljaspool külmkappi.

Toidujäägid 

Vähenda biolaguneva/komposteeritava prügi hulka kasutades ära toidujääke. Hoia alles köögiviljade jäägid (koored, varred ja lehed), et valmistada neist puljongit

Hoia toitu sügavkülmas 

Sügavkülm pole ainult puuviljadele. Kui lähed mõneks ajaks kodust ära, võid sügavkülmutada ka leiba, saia ja allesjäänud toitu. 

Klaaspurkide külmutamisel jäta purgi ülemisse ossa vähemalt 3 cm vaba ruumi. See võimaldab toidul külmudes paisuda ja klaas ei lähe puruks. 

Kuivained

Kuivaineid tuleks säilitada õhukindlas pakendis, kuivas, jahedas ja pimedas kohas.

Milliseid nippe te toidu säilitamiseks kasutate?

Loe edasi

Jääkidest toidu valmistamine: brokoli varre pesto

aprill 08, 2022


Brokkoli on alati olnud üks mu lemmik aedvilju. Mulle meeldib osta värsket brokoli, mitte külmutatut, kuid väga pikalt olen ma brokoli varred kasutamata jätnud ning ära visanud. Tegelikult on see täiesti ebaloogiline, sest kaalu järgi ostes maksame me nagunii ka varre eest. Ja üllatus-üllatus, brokoli vars on täiesti söödav. Seega oleks igati õige ka sellele kasutus leida ja mitte lihtsalt toitu ära visata. 

Aga mida brokoli varrest teha saab? Üks variant oleks vars tükeldada ja kasutada suppides, püreedes või puljongi keetmisel

Teiseks saab brokoli vartest teha maitsvat brokoli pestot. Seda me täna tegema hakkamegi. :)


Brokoli varre pesto koostisosad

Brokolipesto tegemiseks on tarvis järgmisi koostisaineid:
  • Brokoli varred - hoia toiduvalmistamisel üle jäänud brokoli varred alles ning kasuta selles retseptis.
  • Värsked ürdid - kasuta basiilikut, peterselli või segu mõlemast.
  • Seemned - traditsioonilises pestokastmes on kasutatud seedermänni seemneid, kuid võid kasutada ka kodus olemasolevaid seemneid, näiteks päevalille- või kõrvitsaseemneid. Mina kasutasin päevalilleseemneid. 
  • Maitsepärm - vegan alternatiiv juustule. 
  • Värskelt pressitud sidrunimahl - annab pestole värske maitse.
  • Küüslauk - kohustlislik koostisaine igas pesto retseptis.
  • Oliiviõli - seob koostisained omavahel kokku.
  • Sool ja pipar - lisavad vürtsi ja maitset.
  • Spirulina - kuna brokoli varred on seest üpris heledad, siis lisasin oma pestole 1 tl spirulina pulbrit, et see värvuselt tumedam roheline oleks. 
Retsept koos kogustega allpool!


Kuidas valmistada?

Brokoli varre pesto valmistamine on tegelikult väga lihtne. 

Esiteks, pese brokoli varred ning lõika need tükkideks. Eemalda umbes 1 cm varre põhjast, mis on kasutamiseks liiga kõva. Seda tükki ei pea ka ära viskama, sest saad seda kasutada näiteks isetehtud köögiviljapuljongi tegemiseks

Kui kasutad pesto tegemiseks blenderit, soovitan brokoli varred võimalikult pisikeseks tükeldada. (Kindlasti väiksemaks kui mul ülemiksel pildil.)

Järgmisena peenesta brokoli varred, basiilikulehed, seemned ning kooritud ja poolitatud küüslauguküüned kas köögikombainis või blenderis. Lisa 1 dl oliiviõli. Siinkohal võiks jälgida, et segu oleks natukene tükkis mitte päris püree. 


Viimaseks maitsesta segu maitsepärmi, soola ja pipraga. Lisa vajadusel ka oliiviõli ning spirulina pulbrit, kui soovid pesto värviga mängida. Tumeroheline pesto annab pastaroogadele huvitavama välimuse. Pisike kogus spirulinat (1 tl) ei tohiks pesto maitses üldse tunda olla, kuna ülejäänud koostisained on ka väga tugeva maitsega.


Serveerimissoovitused 

Mina kasutasin enda tehtud pestot pastaga serveerimiseks. Kõigepealt praadisin kirsstomatid, lisasin pasta ning pestokastme ja sellest tuli ilma naljata parim pastaroog, mida ma kunagi saanud olen. Lisaks võib pestot kasutada ka pitsa või ahjusaia peal, supi sees või dipikastmena. 

Hoiustamine 

Ülejäänud pestot võid hoiustada klaaspurgis või muus õhukindlas konteineris, külmkapis kuni 4 päeva. Kui sa ei soovi oma pestot kohe kasutada, võid seda hoiustada ka sügavkülmas. 

Toitumisalane teave 

Retsept on taimne, gluteeni- ja pähklivaba. See on hea C-vitamiini, taimse valgu ja kiudainete allikas.


Retsept


Koostis
  • 1-2 brokoli vart
  • 100g värskeid basiilikulehti
  • 50 g päevalilleseemneid
  • 1-2 küüslauguküünt
  • 1-1.5 dl külmpressitud oliiviõli
  • 4 spl maitsepärmi
  • mere- või himaalaja soola
  • värskelt jahvatatud pipart
  • veidi sidrunimahla
  • Valikuline: värvi jaoks 1 tl spirulina pulbrit

Valmistamine
  1. Pese ja tükelda brokoli varred. Eemalda umbes 1 cm varre põhjast, mis on kasutamiseks liiga kõva. 
  2. Peenesta brokoli varred, basiilikulehed, küüslauguküüned ja päevalilleseemned kas köögikombainis või blenderis. Lisa edasi segades 1 dl oliiviõli.
  3. Sega juurde maitsepärm ning vajadusel veel oliiviõli. Maitsesta soola, pipra ja tilga sidrunimahlaga. Soovi korral lisa spirulina pulbrit, et segu tumedamaks roheliseks muuta. 
Loe edasi