Tuumaenergia on kahtlemata üks kõige vastuolulisemaid energialiike. On palju tuumaenergia pooldajaid, kuid ka tuliseid vastaseid. Ka Eestisse planeeritakse ehitada väike tuumajaam ning Fermi Energia poolt läbiviidud uuringus selgus, et 2/3 Eesti elanikest ütleks tuumajaamale (pigem) jah.
Kindlasti tekib siinkohal palju küsimusi, et miks just tuumajaam. Kas see pole siis ohtlik? Tegelikult seisneb tuumajaamade peamine võlu selles, et see on taastuvenergia järel teine kõige loodussõbralikum variant. Aga, tõepoolest, tuumaenergial on ka teatud puudused.
Me teame, et taastuvenergia on roheline ning kivisüsi ja muud fossiilkütused pole. Aga kus paikneb selles võrdluses tuumaenergia? Kas tuumaenergia on tõesti keskkonnasõbralik? Uurime lähemalt.
Energeetika toodab 73% kogu maailma kasvuhoonegaasidest ning suurim osa sellest tuleb fossilkütuste, nagu kivisüsi või põlevkivi, põletamisest.
Energiaga seotud süsihappegaasi emissioon kasvas aastal 2018 rekordilise 33 miljardi tonnini. Võrreldes aastaga 2000 on kasvuhoonegaaside heitkogused kasvanud enam kui 40% ja 2017. aastal toodeti fossiilkütuste abil rohkem elektrit kui kunagi varem. Need faktid on põhjus miks inimesed üle maailma on hakanud uuesti tuumajaamade potentsiaalse kasu üle arutlema.
Uurime siis, kui jätkusuutlik on tuumaenergia võrreldes teiste energiaallikatega.
Mis on tuumaenergia?
Tuumaenergia mõistmiseks püüan ma kõigepealt selgitada, kuidas tuumaenergia toimib. Tuumaenergia tootmiseks kasutatakse ära aatomite lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Tuumaelektrijaama reaktorites viiakse läbi kontrollitud ahelreaktsioon tuumkütuse (tavaliselt uraani) lõhustamiseks, mille tulemusel vabaneb energia soojusena. Viimast kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid.
Tuumakütuse eelised
- Minimaalne kasvuhoonegaaside heitkogus. Võrreldes põlevkivi, kivisöe ja maagaasiga toodab tuumaenergia kõige vähem kasvuhoonegaase, kuna jaamade kütmiseks ei kasutata fossiilseid materjale. Fossiilkütuste põletamisel eraldub õhku tohutu hulk saasteaineid nagu CO2 ja metaan, mis on CO2-st veelgi võimsam kasvuhoonegaas. Seega tagab tuumaenergia võrreldes fossiilkütustega puhta õhu. Tuumajaama tornide kohta on levinud väärarusaam, et need eraldavad saastet ja suitsu, kuid tegelikult on need jahutustornid ja eraldavad ainult aurustunud vett.
- Suur energiasaagis. Tuumaenergial on väga suur toodetud elektrienergia hulk lähteaine kohta. Suhteliselt väike kogus uraani suudab toita 1000 megavatise elektrijaama ja varustada elektriga umbes pool miljonit inimest.
- Ruumisäästlikkus. Võrreldes fossiilkütuste ja taastuvenergiaga nõuab tuumaenergia tootmine väga vähe maapinda. Päikese- ja tuuleenergia tootmiseks piisavas koguses on vaja 75–150 korda rohkem pindala kui tuumaenergia tootmiseks. (Siinkohal võib aga vaielda, et suurem ruuminõudlus taastuvenergia puhul pole üdini halb, sest päikeseenergia tootmiseks saab kasutada majade katuseid ning tuuleenergiat saab toota ka merepinnal või põllumaal häirimata põllumajanduse tegevust.)
 |
| Kasvuhoonegaaside hulk energialiigi kohta. |
Tuumakütuse puudused
- Uraan pole taastuv loodusvara. Samamoodi nagu naftat, põlevkivi ja maagaasi, ei jätku ka uraani igavesti. Mõned optimistlikumad uuringud ütlevad, et praeguse tarbimise juures jätkub uraani umbes 230-ks aastaks. Siinkohal tuleks aga arvestada, et maailma elektrivajadus kasvab pidevalt ning üleminek elektriautodele tähendab, et 10 aasta pärast vajame me palju rohkem elektrit kui praegu. Seega ei saa me olla kindlad kui kauaks uraani üldse jätkub.
- Keeruline ekstraktida. Uraani on piiratud koguses, kuid seda pole ka lihtne ekstraktida. Seda tuleb kaevandada ja kaevandamisega kaasnevad alati keskkonnaprobleemid, nagu looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse häving.
- Radioaktiivsed jäätmed. Tüüpiline tuumajaam tekitab igal aastal umbes 20 tonni tuumajäätmeid, mis on radioaktiivsed ja potentsiaalselt ohtlikud. Pole olemas 100% ohutut kohta, kuhu neid panna. Enamik tuumajäätmeid hoitakse ajutistes maapealsetes või maaalustes hoidlates. Radioaktiivne lagunemine vähendab ajapikku jäätmete radioaktiivsust, kuid kulub tuhandeid aastaid enne kui nad meile täiesti ohutuks muutuvad. Seetõttu saame vaid loota, et praegused jäätmehoidlad ei lekiks ega puruneks tuhandete aastate jooksul.
- Tuumajaama ehitamine võtab kaua aega ja on kulukas. Tuumajaama ehitamiseks võib kuluda kuni 10 aastat. Lisaks on tuumajaamade rajamine väga kulukas ka rahaliselt ning paljudes riikides on tuumajaama rajamine seetõttu pooleli jäänud.
Tuumaenergia plusse ja miinuseid arvestades tundub taastuvenergia kindlasti parim lahendus, kuid siinkohal tuleb mõelda ka sellele, et taastuvenergia ei ole kõige töökindlam ja stabiilsem energiallikas, sest tuul ja päike pole meile alati saadaval.
Seega on fakt see, et enne täielikult taastuvenergiale üleminekut tuleb leida viis kuidas muuta see töökindlaks ja stabiilseks. Samuti on võimalik, et kõikides riikides polegi võimalik 100% taastuvenergiale üle minna.
Kõigile tuumajaama puudustele tundub olevat aga 1 lahendus - tooriumkütusel töötavad sulasoolareaktorid.
Sulasoolareaktorid on tehnoloogia, kus energia tootmiseks saab uraani asemel ka tooriumit kasutada.
Tooriumit leidub looduses uraanist neli korda rohkem ning seda on ka oluliselt lihtsam ekstraktida. Lisaks sellele toodavad tooriumreaktorid palju vähem jäätmeid ja tekkivad jäätmed on palju vähem radioaktiivsed.
Tuumajaam Eestisse?
Tooriumtehnoloogiat testitakse hetkel mitmetes riikides, aga kuna see on alles uurimisjärgus, siis Eestisse planeeritava väikese moodulreaktori puhul räägitakse pigem keevveereaktorist, mis töötab uraaniumi küttel.
Fermi Energia poolt avaldatud plaani alusel peaks tuumajaam valmima aastaks 2032, kuid selleks ajaks on valmis ka meie merele ja maismaale planeeritud tuulepargid. Puudujääva energiakulu katmiseks nähakse alternatiivina gaasi või biomassienergia kasutamist. Siinkohal ei ole aga täpselt teada see, kui suur on meie energiavajadus aastal 2032.
Kas tuumajaamad on ohtlikud?
Kui jätta kõrvale radioaktiivsed jäätmed, mis tuumajaama tegevusel nagunii tekivad, siis kas tuumajaamad ise kujutavad meile ohtu?
Läbi ajaloo on toimunud paar tuumaõnnetust, mis on nõudnud inimelusid. Lisaks on olnud mitmeid väiksemaid intsidente, kus tuumajaama töötajad on kokku puutunud radioaktiivse kiirgusega. Kuid meie tuumaenergeetika-alased teadmised ei tohiks põhineda ainult Netflixi sarjadel ja minevikus toimunul. Maailmas on hetkel umbes 440 töötavat tuumajaama ning kaasaegseid tuumajaamasid peetakse üldiselt ohutuks. Paljud minevikus toimunud õnnetused, nagu Tšernobõli tuumakatastroof, olid põhjustatud vigasest disainist, regulatsiooni puudumisest ning ebatõhusatest ohutusprotokollidest ja kvaliteedikontrollist.
Tänapäeval on murekohad pigem välised tegurid nagu tuumaterrorism, mida kogesime just hiljuti Ukraina sõja ajal, ja loodusõnnetused. Lisaks maavärinatele on tuumajaamade tööd mõjutanud ka kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikunähtused – üleujutused, tormid, kuumalained ja põud. Seega tuumajaama asukohta valides tuleks ka nendega arvestada.
Kokkuvõte. Kas tuumaenergia on keskkonnasõbralik?
Tuumaenergial on kindlasti mitmeid positiivseid külgi nagu minimaalsed CO2 heitkogused, puhas õhk, kütuse ja võimsuse suhe ning loomulikult tervete linnade toiteks vajalik vähene ruumala. Samas, kui arvestada keskkonnamõju uraaniumi kaevandamise arvelt ja radioaktiivsete jäätmete teket, ei tundu mulle loogiline tuumaenergiat roheliseks energiaallikaks tembeldada.
Mida arvate teie?
