2023 KINGISPIKKER // 40+ keskkonnasäästlikku või praktilist kingiideed + soovitused jõulukinkide pakkimiseks

Ma olen juba mitu aastat tahtnud sellist kingispikrit teha, aga tavaliselt olen sellega alati liiga hilja peale jäänud. Seekord tegin juba varakult algust, et kingispikrist ikka tolku ka oleks. Praegu peaks olema just selline aeg, kui inimesed massiliselt jõulukinke soetavad, ja kogu selle ületarbimise käigus ongi hea aeg meelde tuletada, et jõulukinke saab teha ka keskkonnasäästlikult. Või vähemalt praktiliselt - midagi tõõmu toovat ja kasutust leidvat. Kui sul parasjagu ideedest puudu on, siis see kingispikker kindlasti aitab sind!

Olen kokku kogunud erinevad keskkonnasäästlikud või praktilised kingiideed, millest võib kasu olla ka tulevikus, näiteks sünnipäevade puhul. Seega miks mitte see link endale ka hilisemaks kasutamiseks salvestada. Ma olen tegelikult ka varem kingispikreid avaldanud, aga need pole kunagi olnud nii põhjalikud ja ühele teemale suunatud. Mõned ideed on aastate jooksul ka korduvad, aga seda ainult sellepärast, et ma endiselt soovitan neid! 

Siit leiad erinevaid Eestis valmistatud tooteid, käsitööd, keskkonnasõnbralikke või praktilisi kinke ja muidugi hulganisti elamuskinke.

Nordhale sülearvutikott // Kõrvaklapid Skullcandy Smokin Buds // Hilisõhtune Alias // Pasta kuivatusrest // Kufi kokaraamat // Tegude kalender märkmik // Biolagunev iPhone ümbris // Suur rohepesu käsiraamat 

Orgaanilisest puuvillast võrkkott // Metallist raseerija // Kira 3.0 saapad // Matra kreemdeodorant // Menstruaalanum // MATRA tooniv huulepalsam // Couleur Caramel mosaiikpuuder // Mustikalõhnaline niisutav käsitööseep // Rocking Undies kuupesu

Elamuskingitused

Kingitused ei pea alati olema pakitavad, füüsilised esemed. Kõige paremad kingitused on ikka elamused, mida tihtipeale saab kinkida kinkekaardi näol. Elamuskingitused on juba oma loomult palju keskkonnasõbralikumad. Niisiis, siit leiad ideid oma järgmise elamuskingituse jaoks. :)

Restorani kinkekaart // hotelli kinkekaart // spaa kinkekaart // muuseumi kinkekaart // teatripiletid // kontserdi piletid // kino piletid // Laternamatkade kinkepilet // jõusaali kinkekaart // töötoad // koolitused // bowling // massaaž // matk Siberi Huskydega //

Teise ringi kingitused

Oma lähedaste rõõmustamiseks ei pea kingitused olema tingimata uhiuued. On palju võimalusi kinkide leidmiseks ka taaskasutusest. Peamine on see, et kingitus sobiks just selle saajale. Facebook marketplace ja Yaga on head kohad vähekasutatud toodete ja elektroonika leidmiseks. Telefone saab ka sellistelt poodidelt nagu Swappie, kust on kasutatud toodete ostmine kõige turvalisem. 

Käsitöö

Muidugi on väga hea mõte ka ise midagi personaalset valmis meisterdada. Mõtle, mida sa teha oskad ning mille jaoks sul juba vajalikud töövahendid olemas on. Äkki oskad sa kududa, heegeldada, õmmelda, maalida või keraamikat valmistada? Üsna populaarne on valmistada ka küünlaid, ehteid,  huulepalsameid või seepe. Kinkida võib ka enda tehtud hoidiseid või panna purki kokku küpsisetaina segu ja see ära kaunistada. 

Soovitused jõulukinkide pakkimiseks 

Ilmselt pole mingi üllatus, et jõulukinkidega kaasneb suur kogus prügi kõikvõimalike pakendite näol. Mina olen alati proovinud võimalikult palju pakkepabereid ja kinkekotte alles hoida, et neid hiljem taaskasutada, aga alati see ei õnnestu ja kui sul sellist varu olemas pole, tuleb ikka midagi muud välja mõelda. Ma olen näinud väga palju ilusaid ja omapäraseid ideid jõulukinkide pakkimiseks. Näiteks: ajalehed, taaskasutatud pakkepaber, paberkotid, kangad, pappkastid. Kaunistusena saab kasutada kuuseoksi, kuivatatud apelsiniviile, käbisid. Lisaks saad kasutada paelu või lõnga, mis sul kodus juba olemas on. 

Loe edasi

Taimne lasanje läätsede ja tofukastmega

Järjekordne retsept, mille staariks on justnimelt läätsed. Nendest ei saa tõepoolest üle ega ümber. Läätsed on sellised mõnusad, natukene krõmpsuvad ja sobivad ideaalselt tomatikastmesse või ka karrisse. Kõige tihedamini kasutan ma läätsi muidugi bolognese kastmes.

Lasanje on oma olemuselt samamoodi pastaroog ning mul oli pakk lasanjelaaste juba jumal teab mis ajast kapis seismas. Niisiis valmis maitsev ja taimne lasanjeroog läätsedest ning tofust valmistatud kohupiima-laadse kastmega. Midagi väga keerulist selle valmistamises pole - olemas peab olema ainult blender või köögikombain ja vorm lasanje küpsetamiseks. 

Muide, lasanje on üks nendest toitudest, mis järgmisel päeval veelgi paremini maitseb, seega ära kõike kohe nahka pista. ;)

Vaja läheb:

• 200 g punaseid keedetud läätsi
• 500 g tomatikastet
• 100 g India pähkleid
• 200 g maitsestamata tofut
• 5 spl maitsepärmi
• 1 sidruni mahl
• 1 tl soola
• 1 tl kuivatatud oreganot
• 1 tl küüslaugupulbrit
• 30 beebispinati lehti
• 1 pakk lasanje laaste
• värsket basiilikut

Valmistamine

1. Keeda punased läätsed vastavalt pakendil olevatele juhistele. Nõruta läätsed sõelas ja kalla seejärel suurde kaussi koos tomatikastmega. Maitsesta soola ja pipraga, sega läbi ning tõsta kõrvale.
2. Valmista pähkli-tofukreem. Aseta pähklid, tofu, maitsepärm, sidrunist pressitud mahl, sool, oregano ja küüslaugupulber köögikombaini või blenderisse ning sega ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa vett, et segu muutuks vedelamaks.
3. Lase ahjul kuumeneda 180 kraadini. 
4. Samal ajal võta kandiline ahjunõu ning aseta sinna kiht-kihi haaval kõigepealt tomati-läätsekaste, seejärel  lasanjepasta plaadid, pähkli-tofukaste, kiht spinatilehti ja uuesti kiht tomati-läätsekastet. Kata lasanjepasta plaatidega ning korda kombinatsiooni: pähkli-tofukaste, kiht spinatilehti ja kiht tomati-läätsekastet, kuni ahjuvorm on täis. (Minu vormi mahtuski ainult 2 kihti lasanjeplaate.)
5. Pane lasanje eelsoojendatud ahju ja küpseta fooliumigs kaetuna 1 tund. Soovi korral võid peale raputada ka mõnda taimset juustu.
6. Lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda ja serveeri värskete basiilikulehtedega.

Loe edasi

Vegan shahi paneer (ehk shahi tofu)

India toit on mulle juba ammu meelejärgi olnud, kuigi ma ilmselt valmistan natuke vähem vürtsikaid versioone sellest, mida Indias tegelikult süüakse. Paljud India toidud on juba originaalis taimsed või vegetaarsed. Näiteks shahi paneer on tegelikult valmistatud paneer-juustuga, mille ma oma retseptis tofu vastu välja vahetasin. Tofu on oma olemuselt üsna mageda maitsega, mistõttu annab teda maitsestada igale roale sobivaks. 

See mõnusalt kreemjas India taimetoit on üks minu uutest lemmutest. Ma ilmselt ütlen seda üpris tihti, kui midagi postitan, aga eks see ole loogiline ka.  

Shahi paneeri kõrvale sobib hästi riis või naan, mille retsepti leiad siit.

Praetud tofu 

• 200g tofut*
• 1 sl seesamiseemneõli
• 1 tl soola
• 1 tl tšillipulbrit

*Mina kasutasin Bon Vegan köömnetega tofut, kuna köömned on tihti ka India köögis esindatud. 

Valmistamine:

1. Lõika tofu tükkideks ning sega kausis seesamiseemneõli, soola ja tšillipulbriga.
2. Prae pannil või air fryeris. (Ma panin oma air fryeri lihtsalt 200 C ja 10 minut peale).

Shahi kaste

• 2 sl oliiviõli
• 1 sentimeetrine jupike ingverit
• 1 roheline tšillikaun
• 0,5 tl kardemoni seemneid
• 1 punane sibul
• peotäis india pähkleid
• 4 tomatit
• 80 ml Cocodeli kookospiimast hapendatud vegantoodet
• praetud tofu (ülemise retsepti järgi)
• 1 tl tšillipulbrit
• 0,5 tl garam masala maitseainesegu
• 1 tl kurkumi
• 1 sl vahtrasiirupit
• soola
• koriander

Valmistamine:

1. Haki ingver ja roheline tšillikaun. Prae 1 sl oliiviõli ja kardemoni seemnetega 1 minut.
2. Haki sibul ning lisa pannile. Prae 5 minutit.
3. Haki tomatid ning lisa pannile koos india pähklitega. Prae veel 7-8 minutit.
4. Lisa Cocodeli kookosjogurt ning prae umbes 5 minutit.
5. Tõsta pann pliidilt ning lase paar minutit jahtuda.
6. Tõsta segu blenderisse või köögikombaini ning blenderda, kuni saad ühtlase massi. Vajadusel lisa vett.
7. Lisa maitseained: tšillipulber, garam masala, kurkum, vahtrasiirup ja sool. Blenderda veel 1 kord.
8. Tõsta segu tagasi pannile ning lisa praetud tofu. 
9. Soovi korral kaunista koriandriga. 

Loe edasi

Miks ja kuidas vähendada kiirmoe tarbimist?

Käes on aasta 2023 ja ma arvan, et see võiks olla aasta, mil me oma tarbimisharjumisi kasvõi natukenegi muutma hakkame. Kiirmood on olnud meie ümber juba aastakümneid, kuid üha enam on selge, et meie senine tarbimine ei ole jätkusuutlik, ja on näha ka see, kui laastav on olnud kiirmoe mõju keskkonnale ja inimestele. 

Tegelikult on kiirmoest juba üpris palju räägitud, seega ma usun, et see artikkel ei tule kellegi jaoks täieliku üllatusena. 

Ükskõik millise probleemi mõistmiseks on hea tutvuda faktidega ja seda me ka täna teeme. Postituse lõpus toon välja ka ideed, kuidas igaüks ise oma kiirmoe tarbimist vähendada saab. 

Mis on kiirmood?

Mõiste "kiirmood" sümboliseerib ülimalt kiiret ning odavat tarneahelat, kus ideest saab hetkega toode. Sama kiirelt jõuavad riided ka poelettidele ning on juba hetke pärast kulunud ja moest väljas. Kiirmoe tööstuses liigub kõik uskumatult kiiresti ning disain jõuab ideest poelettideni vähem kui 30 päevaga. 

Sõna "kiirmood" tähendab meie jaoks odavaid hilpe, mida igaüks kottide viisi koju tassida või tellida saab. 

Et kiirmoodi vältida, tuleks esmalt teha selgeks, millised brändid ja poed kiirmoe alla kuuluvad. Kahjuks on vastus väga lihtne: enamik rõivabrände on kiirmoe brändid. Enamus riideid meie kaubamajades on kiirmood. Kõige tuntumad neist on Zara ja H&M. E-poodidest SHEIN, Pretty Little Thing, Fashion Nova, jne jne. Ka brände nagu Nike ja Adidas liigitatakse tihti kiirmoe alla ja olgem ausad, kui arvestada kus ja kuidas nende riideid tehakse, siis nad põhimõtteliselt ongi seda. 

Kiirmood on kõikjal meie ümber ning paljude inimeste jaoks on see ainuke kättesaadav viis riiete soetamiseks. Mitte isegi rahalises mõttes, vaid sellepärast, et need poed lihtsalt on igal pool olemas. Isegi pisemates linnades nagu Viljandi on olemas NewYorker-i, Takko ja Pepco poed. 

Tootmisega kaasnevad probleemid

Rõivatööstus kuulub viie suurima saastaja hulka maailmas (esimene on fossiilkütused ja teine loomakasvatus). Moetööstus toodab 10% kogu inimkonna CO2 heitmest. Igal aastal toodetakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme. See on 400% rohkem kui 20 aastat tagasi.

Kiirmoebrändid toodavad pidevalt uusi hooajalisi rõivakollektsioone. Mõned koguni 52 kollektsiooni aastast ehk 1 kollektsiooni nädalas. See omakorda muudab trendid väga lühiajalisteks ja kiiresti mööduvateks. Paljud trendid on kiirmoebrändide poolt kunstlikult loodud. Brändide nagu SHEIN heaks töötavad internid, kelle reaalne töö on otsida internetist stiile, mida kopida. Muuhulgas kopivad kiirmoebrändid ka üksteise tooteid ja ongi uus moeröögatus igas rõivapoes olemas. Meile tundub, et tegu on uue laheda trendiga, sest see on ju ometi igas poes. Soov nende trendidega pidevalt kaasas käia, paneb inimesi aga üha enam uusi riideid ostma.

Rõivamaterjalid

Puuvill on endiselt enim kasutatud rõivamaterjal, kuid sünteetiliste kangaste kogumaht on selle kõrval kombineerituna suurem. Seega räägin lühidalt mõlema puudustest. 

Puuvillatööstus on suurim pestitsiidide ja putukamürkide tarbija maailmas. Puuvillatööstus moodustab 18% ülemaailmsest pestitsiidikasutusest ja 25% putukamürgi kasutusest.

Sünteetilisi kangaid valmistatakse aga plastiku ehk toornafta baasil, seega on need otseselt seotud planeedi kõige saastavama tööstuse - fossiilkütustega. Olgugi, et polüestri tootmine nõuab palju vähem vett ja maapinda kui puuvilla tootmine, tekitab polüestri tootmine kolm korda rohkem CO2 heidet. 2015. aastal paiskas polüestri tootmine õhku 282 miljardit tonni süsihappegaasi. Lisaks kasutati 2015. aastal polüestri ja muude sünteetiliste tekstiilide tootmiseks rohkem kui 330 miljonit barrelit naftat.

Plastikprügi

Uute riiete tootmise, transpordi ja väljapanekuga kaasneb ka palju plastikprügi, millest suur osa jääb tarbijale varjatuks. Rõivad saabuvad tehasest poodidesse täpselt samamoodi nagu e-poest tellides - igaüks eraldi plastikkotis. Lisaks kaasneb riiete väljapanekuga suur kogus ühekordselt kasutatavaid riidepuid, millest hinnanguliselt 85 miljardit jõuab iga aasta prügimäele. 

Veekasutus ja veereostus

Väga suur probleem on ka riiete tootmiseks kasutatud vee hulk. Moetööstus kasutab aastas 93 miljardit kuupmeetrit vett olles suuruselt teine veetarbija maailmas. Ainuüksi ühe puuvillase särgi tootmiseks kulub 2700 liitrit vett.

Lisaks sellele puudub kiirmoe tehastel reoveekäitlus ning mürgiste kemikaalidega reovesi jõuab tagasi meie veeringlusesse. 

Ainult 3% maailma veest on joogikõlbulik, kuid 2/3 sellest on külmunud või kättesaamatu. Seega jääb meile kasutada vaid 1% maailma veest ning kiirmoetööstus saastab seda vähestki, mis meile on jäänud.

Kaasaegne orjapidamine

Moetööstuse tegevuse tõttu ei kannata mitte ainult keskkond, vaid ka inimesed. Tootmiskulude vähendamiseks on kiirmood viinud oma tehased arengumaadesse, kus on palju väiksemad palgad kui meil. Kõige levinumad neist on Hiina, India, Bangladesh ja Kambodža. 

Kiirmoe tehased on inglise keeles tuntud kui sweatshop-id. Sealsetele töötajatele makstakse väga madalat palka ja nad töötavad väga halbades ning sageli ka ohtlikes tingimustes. 2013. aastal varises Bangladeshis kokku Rana Plaza nimeline hoone, mida kasutasid mitmed kiirmoe rõivabrändid. Õnnetuses hukkus 1134 inimest. See juhtum pole sugugi ainus omataoline. Töökodade omanikud hoiavad raha kokku nii ehituse kui ka remondi arvelt, mistõttu on toimunud sadu pisemaid õnnetusi.

Kiirmoetööstus on kurikuulus ka sunnitöö ja lapstööjõu poolest. Bangladeshis on rõivatööliste keskmine palk 100 eurot kuus, samas on sealsed elamiskulud palju suuremad. Töölised elavad ühiselamutes ning neil jätkub vaevu raha, et pakkuda oma peredele peavarju, haridust ja toitu. Et panna asi perspektiivi: kiirmoe brändi CEO teenib nelja päevaga sama palju kui rõivatööline terve oma eluaja jooksul. Ainult 2% moetöölistest teenib elamiskõlblikku palka. Paljud töölised töötavad rohkem kui 290 tundi kuus, tihti kella 2-ni öösel, ilma ületunnitasu ja sotsiaalkindlustuseta. Nad on ühed kõige madalapalgalisemad töötajad maailmas ja neid on kokku ligikaudu 40 miljonit. 

Muide, 85% rõivatöölistest on naised. Seksuaalne ahistamine, diskrimineerimine ja alandavad karistused pole nendes töökodades samuti haruldased. Sotsiaal-majanduslikud struktuuri nendes piirkondades, kuhu kus kiirmoebrändid on oma tehased üles ehitanud, muudavad rõivatööliste jaoks oma õiguste eest võitlemise, töölt lahkumise või palga ja tööaja arutamise väga keeruliseks. 

Ühesõnaga, kiirmoebrändide tegevjuhid on teeninud miljardeid dollareid müües odavalt valmistatud riideid, tootes rohkem rõivaid kui meil reaalselt kunagi vaja läheb, kahjustades samal ajal keskkonda ning hoides oma töölisi kaasaegses orjuses. Covid-19 pandeemia alguses tühistasid kiirmoebrändid rohkem kui 40 miljardi dollari eest valmis ja tootmises olevaid tellimusi, mille tagajärjel kannatasid enim just rõivatöölised, sest tehastel puudusid vahendid neile maksmiseks. See on suurepärane näide sellest, millised on nende brändide tegelikud väärtused ja prioriteedid. 

Kuidas me kiirmoodi kasutame?

Kahjuks ei lõppe kiirmoe keskkonnamõju selle tootmisega. Rääkida tuleks ka sellest, kuidas mõjutab keskkonda kiirmoe igapäevane kasutamine. Alustame kohe kõige igapäevasemast - riiete pesemine. Sünteetilistest materjalidest rõivad eraldavad iga pesukorraga mikroplasti ning iga pesukorraga jõuab keskmiselt 9 miljonit mikrokiudu pesumasinatest jõgedesse ja ookeanidesse. Mikroplasti osakesed moodustavad hinnanguliselt 15-31% plastikust ookeanis. Siinkohal tasub mainida, et omakorda 35% sellest mikroplastist tuleb meie riietest.

(Lisaks kõigele sellele saame oma pesukoguse süsiniku jalajälge lausa kahekordistada kasutades elektrilist pesukuivatit!)

Kiirmood on mõjutanud negatiivselt ka seda, kuidas me oma rõivastesse suhtume. Vanasti oli täiesti normaalne katkine rõivaese ära parandada. Isegi sokid ja aluspesu said kokku õmmeldud. Tänapäeval ei vaevu keegi oma odavaid hilpe parandama - lihtsam on ju uus osta. Enne kiirmoe ajastut olid riided kallimad aga kestsid kauem ning riidepoode oli koguseliselt palju vähem. 

Teemasse süvenedes tundub mulle, et tarbijate nõudlus uute riiete järele ei ole põhjus, miks kiirmoest on saanud kõige saastavam tööstusharu maailmas. Luues pidevalt uusi rõivastiile ja trende, on kiirmoetööstus ise see, mis on pannud inimesi järk-järgult üha rohkem riideid ostma. See ei ole midagi, mis juhtus üleöö. Kui võrrelda riiete tarbimist 20 aastat tagasi ja praegu, on selge, et rõivaste tarbimine on tohutult kasvanud. 

Inimesed ostavad rohkem riideid, kui neil tegelikult vaja, ning tihti on need riided väga odavad ja kehva kvaliteediga. Mis küll kõigist nendest riietest saab?

Äravisatud riided

Euroopa Liidus visatakse aastas ära umbes 5,8 miljonit tonni tekstiilitooteid. See teeb umbes 11 kilo inimese kohta. Kehva kvaliteedi tõttu lõpetab umbes 85% kõigist riietest prügilates, ainult väike osa neist jõuab taaskasutusse. Prügilates vedelevad rõivad ei lagune kunagi, sest nende peale kuhjatakse üha rohkem prügi, mis muudab lagunemise õhu puudumise tõttu võimatuks. Selle asemel hakkab riideprügi aeglaselt metaani eraldama, mis on väga tugev kasvuhoonegaas, lausa 28 korda võimsam kui CO2.

Huvitaval kombel on kiirmoebrändid leidnud viisi, kuidas ka äravisatud riided enda kasuks pöörata. H&M on käivitanud kampaania, kus jagab taaskasutusse toodud rõivaste eest 15% sooduskuponge. Kampaania tegelik eesmärk on muidugi rohkem müüa. Tegelikkuses saab ainult 10% nendest riietest ümbertöödeldud ning enamik annetatakse heategevuseks, mis pole sugugi nii üllis, kui see esialgu kõlab. 

Heategevusele annetatud rõivastest leiab ainult 20% tegelikult kasutust. Inimesed ei anna endale aru, kui suur kogus kiirmoodi tegelikult "ära annetatakse". Oleme leidnud oma riideprügi probleemile lahenduse "heategevuse" näol saates riideid Aafrikasse, kuid tegelikkuses Aafika juba upub kiirmoe prahist. Ligi pooled Aafrikasse saadetud rõivastest on täiesti kasutuskõlbmatud ning lõpetavad, üllatus-üllatus, ikkagi prügilates.

Mida saame meie teha?

Igaüks saab oma kiirmoe tarbimist iseseisvalt vähendada, kuid moetööstuse jäädavaks muutmiseks on vaja regulatsioone ja nõudeid, mille väljatöötamisega Euroopa Liit ka praegu tegeleb. Muuhulgas soovitakse vähendada ka kiirmoekettide toodangu jõudmist Euroopa Liitu.

Samal ajal peaksime proovima juba praegu endale jätkusuutlikumaid harjumusi luua. On palju asju, mida saame kohe ära teha:

• Pikendades rõivaste kasutusiga ühelt aastalt kahele, väheneb rõivaste tootmisest tekkinud CO2 kogust kuni 24%. 
• Väldi suuri kiirmoebrände.
• Toeta eetilisi ja jätkusuutlikke kaubamärke.
• Teavita brände, kui soovid, et nad ennast muudaks.
• Kanna olemasolevaid rõivaid ning paranda katki läinud riideid.
• Toeta heategevusorganisatsioone, mis võitlevad rõivatööliste õiguste eest.
• Osale veebikampaaniates nagu #PayUp, et avaldada kaubamärkidele survet oma töötajatele õiglast palka maksta.
• Teavita oma lähedasi kiirmoetööstusega kaasnevatest probleemidest.
• Osta kasutatud rõivaid. (Minu nimekiri kasutatud riideid müüvatest veebipoodidest)
• Väldi moeröögatusi, mis juba aasta pärast moest väljas ja kasutust ei leia.
• Eelista aegumatut disaini ja kvaliteetseid rõivaid.
• Korralda vahetuspidu, kus pere ja sõbrad omavahel riideid vahetada saavad. 

Loe edasi

Kas meie zero waste swapid on nii rohelised, kui me seda arvame? - Roostevaba teras

Roostevabast terasest tooted - nagu metallist kõrred, toidukarbid, termosed, köögitarbed ja raseerijad - on populaarsed alternatiivid plastikule. Tihti reklaamitakse neid kui 'zero waste swappe'. Siiski ei tähenda see seda, et roostevabal terasel puuduks täielikult ökoloogiline jalajälg. Kas meie zero waste swapid on tegelikult nii rohelised, kui me seda arvame? Selles artiklis uurin milline on roostevaba terase tegelik mõju keskkonnale, et oskaksin teadliku tarbijana seda materjali jätkusuutlikult kasutada.

Roostevaba terase tootmine

Terase peamine koostisaine on rauamaak, mida kaevandatakse maapõuest. Aastas kaevandatakse üle 2 miljardi tonni rauamaaki, millest umbes 95 protsenti läheb kasutusse terase valmistamiseks.

Rauamaagi kaevandamine on väga energiamahukas ning põhjustab muu hulgas ka õhu- ja veereostust. Lisaks viib ükskõik millise aine kaevandamine alati  looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse hävinguni. 

(Loe lisaks: Kui keskkonnasõbralik on tuumaenergia?)

Kaevandatud rauamaagist terase valmistamine on samuti väga energia nõudlik. Terase tootmine on kõige suurema energiakulu ja CO2-heitega tööstustegevus maailmas. Peamised energiaallikad, mida terase tootmiseks kasutatakse on kivisüsi (50%), elekter (35%), maagaas (5%) ja muud gaasid (5%).

Iga toodetud tonni terase kohta, eraldub atmosfääri keskmiselt 2,9 tonni CO2 heidet. Terase tootmine põhjustab 8% kasvuhoonegaaside heitkogustest terves maailmas (milleks on 3,3 miljonit tonni CO2 heidet aastas) - mis on rohkem kui lennureisid või internet.

Lisaks on roostevaba terase tootmine 21. sajandil kahekordistunud 20 miljonilt tonnilt 40 miljoni tonnini aastas. Suurimaks terase tootjaks on sealjuures Hiina, kes toodab umbes poole maailma terasest.

Hea uudis on aga see, et kuni 80% tänapäeval toodetud uuest roostevabast terasest põhineb vanametallil ehk taaskasutusel, millest ma räägin pikemalt mõne lõigu pärast.

Kasutamine

On selge, et roostevaba teras pole mingi ime materjal, mida lõpmatuseni tootma peaks. Aga milleks me seda kasutame? Roostevaba terase peamiseks kasutusalaks on töötlev tööstus. Igapäevaelus leiab teras kasutust peamiselt köögitarvete näol. 

Terasest tootmine on kallis ning seetõttu on terasest tooted väga harva mõeldud ühekordseks kasutamiseks. 

Erinevalt plastikust on roostevabast terasest nõud ja köögitarbed lekkekindlad ega erita tervisele ohtlikke sünteetilisi aineid nagu BPA või BPS, mis kuumusega kokkupuutel meie toitu imenduvad. 

Seetõttu on teras väga hea alternatiiv plastikust köögitarvetele, kuid keskkonnasäästlikkuse vaatepunktist tuleb nentida, et näiteks käsitööna valmistatud puidust pannilabidas on palju keskkonnasõbralikum kui roostevabast terasest variant.

Lisaks olen märganud, et mitmed zero waste ja öko poed müüvad tooteid, mille keskkonnasõbralikkus on tegelikult küsitav. Näiteks roostevabast terasest jääkuubikud - arvestades terase keskkonnamõju ja fakti, et need on täiesti ebavajalikud tooted, ei ütleks ma, et need keskkonnasõbralikum alternatiiv on. 

Teiseks, olemasolevate plastikust pesulõksude asendamine terasest pesulõksudega, lihtsalt seepärast, et need on ilusamad, ei ole samuti keskkonnasõbralik otsus.

Samas on mitmeid tooteid, mis on tõepoolest keskkonnasõbralikumad, aga ainult juhul kui sa neid piisavalt kasutad. Toidukarpide ja termoste näol on terase kasutus samuti pigem õigustatud, just seetõttu, et need ei lekita sinu toitu kemikaale nagu plastikust toidukarbid.

Taaskasutamine

Nüüd, kui oleme rääkinud, kui hirmus on roostevaba terase tootmise jalajälg, saame õnneks tõdeda, et roostevaba terast saab väga kergesti taaskasutada.

Sarnaselt klaasile ja alumiiniumile ei lange roostevaba terase kvaliteet iga ümbertöötlemise järel, nagu juhtub plastiku ja paberi puhul. Seega ei ole terase ümbertöötlemisel vaja lisada uut terast. Terase ringlussevõtu määr on samuti üks kõrgemaid maailmas. Aastal 2014 oli selleks 86%. Terase taaskasutust saab võrrelda ka valdkondade järgi, milleks on autotööstuses 95%, koduseadmete puhul 88% ja pakendite puhul 70%.

Taaskasutatud terase ökoloogiline jalajälg on tunduvalt väiksem, kui uue terase tootmisel. Lisaks kokkuhoiule CO2-heidete arvelt, säästab üks tonn taaskasutatud terast ka 642 kilovatt-tundi elektrit, 280 liitrit naftat, 3 kuupmeetrit ruumi prügilas ja 1000 kg rauamaaki. Terase taaskasutus nõuab 25% vähem energiat, kasutab 75% vähem vett ja eraldab 75% vähem õhusaastet kui uue terase tootmine.

Siiski jõuab osa terasest ka prügimäele. EPA (Environmental Protection Agency) on avaldanud, et aastal 2018 jõudis Ameerika Ühendriikide prügilatesse 10,5 miljonit tonni terast.

Kas teras on parem kui plastik?

Terase ja teiste metallide tootmiseks kulub palju rohkem energiat, kui plastmassi tootmiseks. Samuti kaasneb terase tootmisega suurem kogus CO2 heidet. Kuid oleks vale piirduda ainult nende numbrite vaatamisega.

Plastil on palju pikaajalisem negatiivne mõju, kuna sellega kaasneb mitmeid probleeme, nagu taaskasutuse ebaefektiivsus (plasti ülemaailmne taaskasutuse määr on vaid 9%), ookeanite reostus ja mikroplastik, mida on leitud isegi inimese rinnapiimast. Plastik reostab meie keskkonda rohkem, kui rauamaagi kaevandamine ning teras kui eraldiseisev materjal. Teras ei ole biolagunev, kuid looduses ladestudes ei eralda see CO2 heidet ega kemikaale. 

Lisaks, kuigi terase tootmisel kasutatakse energia saamiseks ka fossiilkütuseid, sõltub plasti tootmine sellest palju rohkem. Toornafta on plastiku peamine komponent ja naftatööstus on teadagi kõige saastavam tööstusharu maailmas.

Terase ökoloogilist jalajälge soovitakse vähendada minnes üle kivisöel töötavatelt ahjudelt elektri- või vesinikul töötavatele ahjudele.

Plastikut saab taaskasutada vaid 1-3 korda, kuid teras on lõputult taaskasutatav.

Lõpetuseks, kuigi roostevaba terase tootmine tekitab esialgu rohkem heitkoguseid, eraldab plast kasvuhoonegaase kogu oma elutsükli vältel, ka siis, kui see jõuab prügilasse.

Siiki on selge, et ühekordseid plastikust tooteid ei saa asendada ühekordselt kasutatava terasega. Selle kohta saab tuua hea näite võrreldes plastik- ja metallkõrsi. Uuringud näitavad, et ühe metallist kõrre süsiniku jalajälg 149 korda suurem kui plastkõrre oma. Seega on metallist kõrs keskkonnasõbralikum ainult siis, kui see asendab vähemalt 149 plastikkõrt. See on realistlik, juhul, kui sa ostad ainult paar metallkõrt ega kaota neid ära. 

Seega on roostevabast terasest tooted keskkonnasõbralikumad ainult siis, kui nad ka tegelikult kasutust leiavad. Õnneks on teras palju vastupidavam kui plast ja ei purune kergesti, mistõttu pole keeruline roostevabast terasest toodet 149 korda kasutada. Metallist kõrred ja näiteks ka raseerijad ei purune ilmselt kunagi, kuid keskkonnasõbralikud on nad ainult siis, kui sa kasutad sama toodet aastaid ega osta uusi lihtsalt seetõttu, et sa vanast ära tüdined. 

Kasutust mitteleidnud toode ei ole aga kunagi keskkonnasõbralik, ükskõik millisest materjalist ta tehtud on. 

Kokkuvõte

Roostevaba teras on väga laialdaselt kasutatud materjal. See on püsivam kui plastik ja lõputu arv kordi taaskasutatav. Roostevaba terast nähakse kui "keskkonnasõbralikku alternatiivi", kuid see ei tähenda, et iga roostevabast terasest toode oleks automaatselt keskkonnasõbralik. Tänapäeva tarbimisühiskonnas on lihtne langeda reklaami ohvriks ja soetada endale nö. "keskkonnasõbralikke" ja ebavajalikke tooteid, sest need on esteetiliselt atraktiivsed. Ka roostevabast terasest toodete puhul tuleks kõigepealt läbi mõelda nende toodete tegelik vajalikkus.  

Loe edasi

Läätse bolognese

Tomatikaste läätsedega ehk läätse bolognese on mu lemmik pastakaste. Pärast mitme variandi katsetamist olen leidnud selle kõige-kõige lemmikuma kombinatsiooni, mida pole liiga keeruline valmistada, kuid maitseb suurepäraselt. Seega midagi pole puudu ega üleliia. 

Ühtlasi on seda üsna odav teha, sest tavaliselt on mul peaaegu kõik koostisosad nagunii kodus olemas. 

See on nii hea, et suudab lausa võistelda mu lemmiku kastme - karriga, mida ma samuti tihti koos läätsedega valmistan (Loe näiteks mu retsepti: baklazaani-lillkapsakarri + isetehtud naan).

Läätsed on super valguallikad taimsete toitude jaoks ning on minu köögis väga kõrgelt hinnatud. 

Siia retsepti võib soovi korral lisada veel olemasolevaid aedvilju, näiteks porgangeid, seeni, jne. Mis iganes ärakasutamist vajab. :)

Vaja läheb:

• 300 g spagette või makarone
• 2 spl oliiviõli
• 1 sibul 
• 4 küüslauguküünt
• 1 tl kuivatatud rosmariini
• 1 tl kuivatatud oreganot
• 500 g tomatipastat
• 185 g pruune läätsesid
• 30g kreeka pähkleid 
• 1 purk purustatud tomateid
• 200ml puljongit (võid kasutada ka vees lahustatud puljongikuubikut)
• 1 tl soola
• värskelt jahvatatud musta pipart
• 2 spl maitsepärmi
• värsket basiilikut

Valmistamine:

1. Leota läätsesid vees umbes 30 minutit või kuni tund aega.
2. Keeda spagetid rohkes soolaga maitsestatud vees al dente.
3. Prae peeneks hakitud sibulat oliiviõlis 3 minutit.
4. Lisa tomatipasta, peeneks hakitud küüslauk, rosmariin ja oregano. Prae 2 minutit aeg-ajalt segades. 
5. Lisa aedviljapuljong, purustatud tomatid, tükeldatud kreeka pähklid ja läätsed. Maitsesta soola, pipra ja maitsepärmiga.
6. Keeda madalal kuumusel 20 minutit kuni läätsed on pehmed. Vajadusel lisa vett või puljongit.
7. Keera kuumus kinni ja raputa peale hakitud basiilikut. Sega ning soovi korral lisa kaunistuseks veel basiilikut ja maitsepärmi. 

Loe edasi