2023 KINGISPIKKER // 40+ keskkonnasäästlikku või praktilist kingiideed + soovitused jõulukinkide pakkimiseks
detsember 01, 2023
Taimne lasanje läätsede ja tofukastmega
aprill 19, 2023
Järjekordne retsept, mille staariks on justnimelt läätsed. Nendest ei saa tõepoolest üle ega ümber. Läätsed on sellised mõnusad, natukene krõmpsuvad ja sobivad ideaalselt tomatikastmesse või ka karrisse. Kõige tihedamini kasutan ma läätsi muidugi bolognese kastmes.
Lasanje on oma olemuselt samamoodi pastaroog ning mul oli pakk lasanjelaaste juba jumal teab mis ajast kapis seismas. Niisiis valmis maitsev ja taimne lasanjeroog läätsedest ning tofust valmistatud kohupiima-laadse kastmega. Midagi väga keerulist selle valmistamises pole - olemas peab olema ainult blender või köögikombain ja vorm lasanje küpsetamiseks.
Muide, lasanje on üks nendest toitudest, mis järgmisel päeval veelgi paremini maitseb, seega ära kõike kohe nahka pista. ;)
Vaja läheb:
- 200 g punaseid keedetud läätsi
- 500 g tomatikastet
- 100 g India pähkleid
- 200 g maitsestamata tofut
- 5 spl maitsepärmi
- 1 sidruni mahl
- 1 tl soola
- 1 tl kuivatatud oreganot
- 1 tl küüslaugupulbrit
- 30 beebispinati lehti
- 1 pakk lasanje laaste
- värsket basiilikut
Valmistamine
- Keeda punased läätsed vastavalt pakendil olevatele juhistele. Nõruta läätsed sõelas ja kalla seejärel suurde kaussi koos tomatikastmega. Maitsesta soola ja pipraga, sega läbi ning tõsta kõrvale.
- Valmista pähkli-tofukreem. Aseta pähklid, tofu, maitsepärm, sidrunist pressitud mahl, sool, oregano ja küüslaugupulber köögikombaini või blenderisse ning sega ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa vett, et segu muutuks vedelamaks.
- Lase ahjul kuumeneda 180 kraadini.
- Samal ajal võta kandiline ahjunõu ning aseta sinna kiht-kihi haaval kõigepealt tomati-läätsekaste, seejärel lasanjepasta plaadid, pähkli-tofukaste, kiht spinatilehti ja uuesti kiht tomati-läätsekastet. Kata lasanjepasta plaatidega ning korda kombinatsiooni: pähkli-tofukaste, kiht spinatilehti ja kiht tomati-läätsekastet, kuni ahjuvorm on täis. (Minu vormi mahtuski ainult 2 kihti lasanjeplaate.)
- Pane lasanje eelsoojendatud ahju ja küpseta fooliumigs kaetuna 1 tund. Soovi korral võid peale raputada ka mõnda taimset juustu.
- Lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda ja serveeri värskete basiilikulehtedega.
Vegan shahi paneer (ehk shahi tofu)
aprill 05, 2023
India toit on mulle juba ammu meelejärgi olnud, kuigi ma ilmselt valmistan natuke vähem vürtsikaid versioone sellest, mida Indias tegelikult süüakse. Paljud India toidud on juba originaalis taimsed või vegetaarsed. Näiteks shahi paneer on tegelikult valmistatud paneer-juustuga, mille ma oma retseptis tofu vastu välja vahetasin. Tofu on oma olemuselt üsna mageda maitsega, mistõttu annab teda maitsestada igale roale sobivaks.
See mõnusalt kreemjas India taimetoit on üks minu uutest lemmutest. Ma ilmselt ütlen seda üpris tihti, kui midagi postitan, aga eks see ole loogiline ka.
Shahi paneeri kõrvale sobib hästi riis või naan, mille retsepti leiad siit.
Praetud tofu
- 200g tofut*
- 1 sl seesamiseemneõli
- 1 tl soola
- 1 tl tšillipulbrit
- Lõika tofu tükkideks ning sega kausis seesamiseemneõli, soola ja tšillipulbriga.
- Prae pannil või air fryeris. (Ma panin oma air fryeri lihtsalt 200 C ja 10 minut peale).
Shahi kaste
- 2 sl oliiviõli
- 1 sentimeetrine jupike ingverit
- 1 roheline tšillikaun
- 0,5 tl kardemoni seemneid
- 1 punane sibul
- peotäis india pähkleid
- 4 tomatit
- 80 ml Cocodeli kookospiimast hapendatud vegantoodet
- praetud tofu (ülemise retsepti järgi)
- 1 tl tšillipulbrit
- 0,5 tl garam masala maitseainesegu
- 1 tl kurkumi
- 1 sl vahtrasiirupit
- soola
- koriander
- Haki ingver ja roheline tšillikaun. Prae 1 sl oliiviõli ja kardemoni seemnetega 1 minut.
- Haki sibul ning lisa pannile. Prae 5 minutit.
- Haki tomatid ning lisa pannile koos india pähklitega. Prae veel 7-8 minutit.
- Lisa Cocodeli kookosjogurt ning prae umbes 5 minutit.
- Tõsta pann pliidilt ning lase paar minutit jahtuda.
- Tõsta segu blenderisse või köögikombaini ning blenderda, kuni saad ühtlase massi. Vajadusel lisa vett.
- Lisa maitseained: tšillipulber, garam masala, kurkum, vahtrasiirup ja sool. Blenderda veel 1 kord.
- Tõsta segu tagasi pannile ning lisa praetud tofu.
- Soovi korral kaunista koriandriga.
Miks ja kuidas vähendada kiirmoe tarbimist?
jaanuar 24, 2023
Mis on kiirmood?
Mõiste "kiirmood" sümboliseerib ülimalt kiiret ning odavat tarneahelat, kus ideest saab hetkega toode. Sama kiirelt jõuavad riided ka poelettidele ning on juba hetke pärast kulunud ja moest väljas. Kiirmoe tööstuses liigub kõik uskumatult kiiresti ning disain jõuab ideest poelettideni vähem kui 30 päevaga.
Sõna "kiirmood" tähendab meie jaoks odavaid hilpe, mida igaüks kottide viisi koju tassida või tellida saab.
Et kiirmoodi vältida, tuleks esmalt teha selgeks, millised brändid ja poed kiirmoe alla kuuluvad. Kahjuks on vastus väga lihtne: enamik rõivabrände on kiirmoe brändid. Enamus riideid meie kaubamajades on kiirmood. Kõige tuntumad neist on Zara ja H&M. E-poodidest SHEIN, Pretty Little Thing, Fashion Nova, jne jne. Ka brände nagu Nike ja Adidas liigitatakse tihti kiirmoe alla ja olgem ausad, kui arvestada kus ja kuidas nende riideid tehakse, siis nad põhimõtteliselt ongi seda.
Kiirmood on kõikjal meie ümber ning paljude inimeste jaoks on see ainuke kättesaadav viis riiete soetamiseks. Mitte isegi rahalises mõttes, vaid sellepärast, et need poed lihtsalt on igal pool olemas. Isegi pisemates linnades nagu Viljandi on olemas NewYorker-i, Takko ja Pepco poed.
Tootmisega kaasnevad probleemid
Rõivatööstus kuulub viie suurima saastaja hulka maailmas (esimene on fossiilkütused ja teine loomakasvatus). Moetööstus toodab 10% kogu inimkonna CO2 heitmest. Igal aastal toodetakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme. See on 400% rohkem kui 20 aastat tagasi.
Kiirmoebrändid toodavad pidevalt uusi hooajalisi rõivakollektsioone. Mõned koguni 52 kollektsiooni aastast ehk 1 kollektsiooni nädalas. See omakorda muudab trendid väga lühiajalisteks ja kiiresti mööduvateks. Paljud trendid on kiirmoebrändide poolt kunstlikult loodud. Brändide nagu SHEIN heaks töötavad internid, kelle reaalne töö on otsida internetist stiile, mida kopida. Muuhulgas kopivad kiirmoebrändid ka üksteise tooteid ja ongi uus moeröögatus igas rõivapoes olemas. Meile tundub, et tegu on uue laheda trendiga, sest see on ju ometi igas poes. Soov nende trendidega pidevalt kaasas käia, paneb inimesi aga üha enam uusi riideid ostma.
Rõivamaterjalid
Puuvill on endiselt enim kasutatud rõivamaterjal, kuid sünteetiliste kangaste kogumaht on selle kõrval kombineerituna suurem. Seega räägin lühidalt mõlema puudustest.
Puuvillatööstus on suurim pestitsiidide ja putukamürkide tarbija maailmas. Puuvillatööstus moodustab 18% ülemaailmsest pestitsiidikasutusest ja 25% putukamürgi kasutusest.
Sünteetilisi kangaid valmistatakse aga plastiku ehk toornafta baasil, seega on need otseselt seotud planeedi kõige saastavama tööstuse - fossiilkütustega. Olgugi, et polüestri tootmine nõuab palju vähem vett ja maapinda kui puuvilla tootmine, tekitab polüestri tootmine kolm korda rohkem CO2 heidet. 2015. aastal paiskas polüestri tootmine õhku 282 miljardit tonni süsihappegaasi. Lisaks kasutati 2015. aastal polüestri ja muude sünteetiliste tekstiilide tootmiseks rohkem kui 330 miljonit barrelit naftat.
Plastikprügi
Uute riiete tootmise, transpordi ja väljapanekuga kaasneb ka palju plastikprügi, millest suur osa jääb tarbijale varjatuks. Rõivad saabuvad tehasest poodidesse täpselt samamoodi nagu e-poest tellides - igaüks eraldi plastikkotis. Lisaks kaasneb riiete väljapanekuga suur kogus ühekordselt kasutatavaid riidepuid, millest hinnanguliselt 85 miljardit jõuab iga aasta prügimäele.
Veekasutus ja veereostus
Väga suur probleem on ka riiete tootmiseks kasutatud vee hulk. Moetööstus kasutab aastas 93 miljardit kuupmeetrit vett olles suuruselt teine veetarbija maailmas. Ainuüksi ühe puuvillase särgi tootmiseks kulub 2700 liitrit vett.
Lisaks sellele puudub kiirmoe tehastel reoveekäitlus ning mürgiste kemikaalidega reovesi jõuab tagasi meie veeringlusesse.
Ainult 3% maailma veest on joogikõlbulik, kuid 2/3 sellest on külmunud või kättesaamatu. Seega jääb meile kasutada vaid 1% maailma veest ning kiirmoetööstus saastab seda vähestki, mis meile on jäänud.
Kaasaegne orjapidamine
Moetööstuse tegevuse tõttu ei kannata mitte ainult keskkond, vaid ka inimesed. Tootmiskulude vähendamiseks on kiirmood viinud oma tehased arengumaadesse, kus on palju väiksemad palgad kui meil. Kõige levinumad neist on Hiina, India, Bangladesh ja Kambodža.
Kiirmoe tehased on inglise keeles tuntud kui sweatshop-id. Sealsetele töötajatele makstakse väga madalat palka ja nad töötavad väga halbades ning sageli ka ohtlikes tingimustes. 2013. aastal varises Bangladeshis kokku Rana Plaza nimeline hoone, mida kasutasid mitmed kiirmoe rõivabrändid. Õnnetuses hukkus 1134 inimest. See juhtum pole sugugi ainus omataoline. Töökodade omanikud hoiavad raha kokku nii ehituse kui ka remondi arvelt, mistõttu on toimunud sadu pisemaid õnnetusi.
Kiirmoetööstus on kurikuulus ka sunnitöö ja lapstööjõu poolest. Bangladeshis on rõivatööliste keskmine palk 100 eurot kuus, samas on sealsed elamiskulud palju suuremad. Töölised elavad ühiselamutes ning neil jätkub vaevu raha, et pakkuda oma peredele peavarju, haridust ja toitu. Et panna asi perspektiivi: kiirmoe brändi CEO teenib nelja päevaga sama palju kui rõivatööline terve oma eluaja jooksul. Ainult 2% moetöölistest teenib elamiskõlblikku palka. Paljud töölised töötavad rohkem kui 290 tundi kuus, tihti kella 2-ni öösel, ilma ületunnitasu ja sotsiaalkindlustuseta. Nad on ühed kõige madalapalgalisemad töötajad maailmas ja neid on kokku ligikaudu 40 miljonit.
Muide, 85% rõivatöölistest on naised. Seksuaalne ahistamine, diskrimineerimine ja alandavad karistused pole nendes töökodades samuti haruldased. Sotsiaal-majanduslikud struktuuri nendes piirkondades, kuhu kus kiirmoebrändid on oma tehased üles ehitanud, muudavad rõivatööliste jaoks oma õiguste eest võitlemise, töölt lahkumise või palga ja tööaja arutamise väga keeruliseks.
Ühesõnaga, kiirmoebrändide tegevjuhid on teeninud miljardeid dollareid müües odavalt valmistatud riideid, tootes rohkem rõivaid kui meil reaalselt kunagi vaja läheb, kahjustades samal ajal keskkonda ning hoides oma töölisi kaasaegses orjuses. Covid-19 pandeemia alguses tühistasid kiirmoebrändid rohkem kui 40 miljardi dollari eest valmis ja tootmises olevaid tellimusi, mille tagajärjel kannatasid enim just rõivatöölised, sest tehastel puudusid vahendid neile maksmiseks. See on suurepärane näide sellest, millised on nende brändide tegelikud väärtused ja prioriteedid.
Kuidas me kiirmoodi kasutame?
Kahjuks ei lõppe kiirmoe keskkonnamõju selle tootmisega. Rääkida tuleks ka sellest, kuidas mõjutab keskkonda kiirmoe igapäevane kasutamine. Alustame kohe kõige igapäevasemast - riiete pesemine. Sünteetilistest materjalidest rõivad eraldavad iga pesukorraga mikroplasti ning iga pesukorraga jõuab keskmiselt 9 miljonit mikrokiudu pesumasinatest jõgedesse ja ookeanidesse. Mikroplasti osakesed moodustavad hinnanguliselt 15-31% plastikust ookeanis. Siinkohal tasub mainida, et omakorda 35% sellest mikroplastist tuleb meie riietest.
(Lisaks kõigele sellele saame oma pesukoguse süsiniku jalajälge lausa kahekordistada kasutades elektrilist pesukuivatit!)
Kiirmood on mõjutanud negatiivselt ka seda, kuidas me oma rõivastesse suhtume. Vanasti oli täiesti normaalne katkine rõivaese ära parandada. Isegi sokid ja aluspesu said kokku õmmeldud. Tänapäeval ei vaevu keegi oma odavaid hilpe parandama - lihtsam on ju uus osta. Enne kiirmoe ajastut olid riided kallimad aga kestsid kauem ning riidepoode oli koguseliselt palju vähem.
Teemasse süvenedes tundub mulle, et tarbijate nõudlus uute riiete järele ei ole põhjus, miks kiirmoest on saanud kõige saastavam tööstusharu maailmas. Luues pidevalt uusi rõivastiile ja trende, on kiirmoetööstus ise see, mis on pannud inimesi järk-järgult üha rohkem riideid ostma. See ei ole midagi, mis juhtus üleöö. Kui võrrelda riiete tarbimist 20 aastat tagasi ja praegu, on selge, et rõivaste tarbimine on tohutult kasvanud.
Inimesed ostavad rohkem riideid, kui neil tegelikult vaja, ning tihti on need riided väga odavad ja kehva kvaliteediga. Mis küll kõigist nendest riietest saab?
Äravisatud riided
Euroopa Liidus visatakse aastas ära umbes 5,8 miljonit tonni tekstiilitooteid. See teeb umbes 11 kilo inimese kohta. Kehva kvaliteedi tõttu lõpetab umbes 85% kõigist riietest prügilates, ainult väike osa neist jõuab taaskasutusse. Prügilates vedelevad rõivad ei lagune kunagi, sest nende peale kuhjatakse üha rohkem prügi, mis muudab lagunemise õhu puudumise tõttu võimatuks. Selle asemel hakkab riideprügi aeglaselt metaani eraldama, mis on väga tugev kasvuhoonegaas, lausa 28 korda võimsam kui CO2.
Huvitaval kombel on kiirmoebrändid leidnud viisi, kuidas ka äravisatud riided enda kasuks pöörata. H&M on käivitanud kampaania, kus jagab taaskasutusse toodud rõivaste eest 15% sooduskuponge. Kampaania tegelik eesmärk on muidugi rohkem müüa. Tegelikkuses saab ainult 10% nendest riietest ümbertöödeldud ning enamik annetatakse heategevuseks, mis pole sugugi nii üllis, kui see esialgu kõlab.
Heategevusele annetatud rõivastest leiab ainult 20% tegelikult kasutust. Inimesed ei anna endale aru, kui suur kogus kiirmoodi tegelikult "ära annetatakse". Oleme leidnud oma riideprügi probleemile lahenduse "heategevuse" näol saates riideid Aafrikasse, kuid tegelikkuses Aafika juba upub kiirmoe prahist. Ligi pooled Aafrikasse saadetud rõivastest on täiesti kasutuskõlbmatud ning lõpetavad, üllatus-üllatus, ikkagi prügilates.
Mida saame meie teha?
Igaüks saab oma kiirmoe tarbimist iseseisvalt vähendada, kuid moetööstuse jäädavaks muutmiseks on vaja regulatsioone ja nõudeid, mille väljatöötamisega Euroopa Liit ka praegu tegeleb. Muuhulgas soovitakse vähendada ka kiirmoekettide toodangu jõudmist Euroopa Liitu.
Samal ajal peaksime proovima juba praegu endale jätkusuutlikumaid harjumusi luua. On palju asju, mida saame kohe ära teha:
- Pikendades rõivaste kasutusiga ühelt aastalt kahele, väheneb rõivaste tootmisest tekkinud CO2 kogust kuni 24%.
- Väldi suuri kiirmoebrände.
- Toeta eetilisi ja jätkusuutlikke kaubamärke.
- Teavita brände, kui soovid, et nad ennast muudaks.
- Kanna olemasolevaid rõivaid ning paranda katki läinud riideid.
- Toeta heategevusorganisatsioone, mis võitlevad rõivatööliste õiguste eest.
- Osale veebikampaaniates nagu #PayUp, et avaldada kaubamärkidele survet oma töötajatele õiglast palka maksta.
- Teavita oma lähedasi kiirmoetööstusega kaasnevatest probleemidest.
- Osta kasutatud rõivaid. (Minu nimekiri kasutatud riideid müüvatest veebipoodidest)
- Väldi moeröögatusi, mis juba aasta pärast moest väljas ja kasutust ei leia.
- Eelista aegumatut disaini ja kvaliteetseid rõivaid.
- Korralda vahetuspidu, kus pere ja sõbrad omavahel riideid vahetada saavad.
Kas meie zero waste swapid on nii rohelised, kui me seda arvame? - Roostevaba teras
jaanuar 19, 2023

Roostevaba terase tootmine
Kasutamine
Taaskasutamine
Nüüd, kui oleme rääkinud, kui hirmus on roostevaba terase tootmise jalajälg, saame õnneks tõdeda, et roostevaba terast saab väga kergesti taaskasutada.
Sarnaselt klaasile ja alumiiniumile ei lange roostevaba terase kvaliteet iga ümbertöötlemise järel, nagu juhtub plastiku ja paberi puhul. Seega ei ole terase ümbertöötlemisel vaja lisada uut terast. Terase ringlussevõtu määr on samuti üks kõrgemaid maailmas. Aastal 2014 oli selleks 86%. Terase taaskasutust saab võrrelda ka valdkondade järgi, milleks on autotööstuses 95%, koduseadmete puhul 88% ja pakendite puhul 70%.
Taaskasutatud terase ökoloogiline jalajälg on tunduvalt väiksem, kui uue terase tootmisel. Lisaks kokkuhoiule CO2-heidete arvelt, säästab üks tonn taaskasutatud terast ka 642 kilovatt-tundi elektrit, 280 liitrit naftat, 3 kuupmeetrit ruumi prügilas ja 1000 kg rauamaaki. Terase taaskasutus nõuab 25% vähem energiat, kasutab 75% vähem vett ja eraldab 75% vähem õhusaastet kui uue terase tootmine.
Siiski jõuab osa terasest ka prügimäele. EPA (Environmental Protection Agency) on avaldanud, et aastal 2018 jõudis Ameerika Ühendriikide prügilatesse 10,5 miljonit tonni terast.
Kas teras on parem kui plastik?
Kokkuvõte
Läätse bolognese
jaanuar 16, 2023
Tomatikaste läätsedega ehk läätse bolognese on mu lemmik pastakaste. Pärast mitme variandi katsetamist olen leidnud selle kõige-kõige lemmikuma kombinatsiooni, mida pole liiga keeruline valmistada, kuid maitseb suurepäraselt. Seega midagi pole puudu ega üleliia.
Ühtlasi on seda üsna odav teha, sest tavaliselt on mul peaaegu kõik koostisosad nagunii kodus olemas.
See on nii hea, et suudab lausa võistelda mu lemmiku kastme - karriga, mida ma samuti tihti koos läätsedega valmistan (Loe näiteks mu retsepti: baklazaani-lillkapsakarri + isetehtud naan).
Läätsed on super valguallikad taimsete toitude jaoks ning on minu köögis väga kõrgelt hinnatud.
Siia retsepti võib soovi korral lisada veel olemasolevaid aedvilju, näiteks porgangeid, seeni, jne. Mis iganes ärakasutamist vajab. :)
Vaja läheb:
- 300 g spagette või makarone
- 2 spl oliiviõli
- 1 sibul
- 4 küüslauguküünt
- 1 tl kuivatatud rosmariini
- 1 tl kuivatatud oreganot
- 500 g tomatipastat
- 185 g pruune läätsesid
- 30g kreeka pähkleid
- 1 purk purustatud tomateid
- 200ml puljongit (võid kasutada ka vees lahustatud puljongikuubikut)
- 1 tl soola
- värskelt jahvatatud musta pipart
- 2 spl maitsepärmi
- värsket basiilikut
- Leota läätsesid vees umbes 30 minutit või kuni tund aega.
- Keeda spagetid rohkes soolaga maitsestatud vees al dente.
- Prae peeneks hakitud sibulat oliiviõlis 3 minutit.
- Lisa tomatipasta, peeneks hakitud küüslauk, rosmariin ja oregano. Prae 2 minutit aeg-ajalt segades.
- Lisa aedviljapuljong, purustatud tomatid, tükeldatud kreeka pähklid ja läätsed. Maitsesta soola, pipra ja maitsepärmiga.
- Keeda madalal kuumusel 20 minutit kuni läätsed on pehmed. Vajadusel lisa vett või puljongit.
- Keera kuumus kinni ja raputa peale hakitud basiilikut. Sega ning soovi korral lisa kaunistuseks veel basiilikut ja maitsepärmi.