Kingiideed meestele

november 20, 2021

Siit leiad ideid kingituseks igast hinnaklassist! :) 


  1. Asos käekell 35.99€ (Praegu soodushind 28.75€) 
  2. Ruuduline flanell pidžaama 111€ 
  3. Seemisnahast sussid 63€ 
  4. Kingahari ja svamm 5.28€ 
  5. Nike cap 31.65€ 
  6. Sokid 33€ 
  7. Nike hüppenöör 23.99€ (Praegu soodushind 19.15€) 
  8. Adidas veepudel 9.99€ 
  9. Aroomidifuuser 82.99€ 
  10. Calvin Klein rahakott 69.99€ 
  11. Näohoolduse komplekt 53€ 
Loe edasi

Vaata ja loe veganluse kohta

august 23, 2021


Esmalt olgu öeldud, et ma tegelikult ei pea ega nimeta ennast veganiks. Ma tarbin palju vegan toitu ning ostan toidupoest enamasti taimseid toiduaineid, kuid ma tarbin vahepeal ka näiteks feta juustu või kala. 

Ma ei arva, et kõik inimesed peaks olema 100% vegan, aga ma usun, et me kõik võiks natuke rohkem vegan toitu tarbida. Miks? 

Vegan toidu eelistamiseks on 3 olulist põhjust. 

Tervis: Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda paljudesse levinud kroonilistesse haigustesse

Keskkond: Kui kõik inimesed loobuksid lihast ainult ühel päeval nädalas, suudaksime vähendada kasvuhoonegaaside teket hinnanguliselt 1,0 gigatoni võrra aastas. See võrdub 273 miljoni auto teelt eemaldamisega. Lihatööstus nõuab suurt kogust maad, ressursse ja vett. Kui me sööksime kõik kasvõi natukene vähem liha, suudaksime vähendada ka lihatööstuse laastavat mõju keskonnale.

Eetika: See, kuidas suurfarmides loomi koheldakse, on pehmelt öeldes häiriv ning ehmataks põhjalikumal süvenemisel ära ka iga mitte-vegani. Paljud lihatootmistavadest on lihtsalt ebaeetilised ning kahjustavad ka ümbritsevaid kogukondi ja keskkonda.

Ma arvan, et paljud inimesed ei soovi või taha taimse toitumisega kaasa minna lihtsalt sellepärast, et:

1) Nad pole end sel teemal harinud ega pea seda oluliseks.
2) Nad on harjunud sööma liha ning ei oska leida alternatiive traditsioonilisele toitudele nagu kartulid hakklihakastmega, jne.

Seetõttu otsustasin panna kokku abistava nimekirja, mille leiad altpoolt. Siit leiad materjali, et harida ennast (ja teisi) veganluse koha pealt ning linke, mis aitavad leida uusi retsepte ja muuta sinu vegan toidulauda mitmekesisemaks. 

Dokumentaalfilmid:

(Googelda. Enamik on vaadatavad Netflixis. Mõned leiad Youtubest, jne.)
Loe edasi

Maailma parim köögiviljapuljong

aprill 12, 2021


Hea toidu saladus on maitsev puljong. Sellest olen ma juba ammu aru saanud, et poes müüdavad puljongikuubikud pole just parim lahendus toidu maitsestamiseks. Viimasel ajal olen ma kasutanud pigem FoodStudio valmis keedetud puljongit.

Kuna Delimano saatis mulle hiljuti suure taaskasutatud alumiiniumist Green Planet poti, tekkis mul idee hakata ise puljongit keetma. 

Puljongi ise tegemisel on mitmeid eeliseid. Sa tead täpselt, mis seal sees on, saad keeta korraga suurema koguse tehes seda täpselt enda maitse järgi. See on hea võimalus kasutada ära külmkappi seisma jäänud porgandid, seller ja muud aedviljad, millele ruttu kasutust leida tarvis. Lisaks muidugi võimalus katsetada erinevate koostisainetega. Juba see on minu meelest piisavalt hea põhjus proovimiseks.

Järgnev retsept maitseb minu meelest palju paremini kui ükski teine poe puljong, mida ma proovinud olen.


Puljongi keetmine on lihtne: vaja läheb ainult ühte suurt potti ja köögivilju, millest mõned sul ilmselt juba kodus olemas on. Eriti tore on see, et puljongi keetmisel saab kasutada ka toidujääke. Puljongi sisse sobivad näiteks: sibulakoored, porgandikoored, roheline sibul, porrulaugu vars ja küüslaugukoored.

Toidujääkide kogumine


Süüa tehes tõstan ma lauale klaaspurgi, kuhu kogun puljongi valmistamiseks sobivad jäägid. Varasemalt läksid need otse biolagunevate jäätmete hulka. Nüüd aga panen ma purgi toidujääkidega sügavkülma ning võtan selle uuesti välja, kui ma taas süüa teen ja mul sinna midagi lisada on. Kui purk saab täis, ongi aeg hakata keetma puljongit.

PS! Toidujäägid on mul purgis kuivalt ilma veeta.


Puljongi valmistamine


Alusta köögiviljade hautamisest. Seejärel lisa vesi, sool, pipar ja maitsetaimed. Mina kasutasin näiteks tüümiani, peterselli, rosmariini ja loorberilehti.

Puljongi salajasteks koostisaineteks on tomatipasta ja maitsepärm! See ebatavaline kombinatsioon annab puljongile selle ekstra midagi, mis eristab kodust puljongit poe variandist. 


Keeda puljongit tasasel tulel vähemalt 1 tund. Soovi korral ka kauem, olenevalt sellest, kui tugevat maitset sa soovid. Öeldakse, et mida kauem puljongit keeta, seda parem on tulemus.


Hoiustamine


Valmis puljongit saab hoiustada näiteks klaaspurkides. Külmkapis säilib see umbes ühe nädala. Sügavkülmas võib puljongit säilitada mitmeid kuid. Kui külmutad puljongit klaaspurkides, tuleb need jätta pealt tühjaks, sest vedelik paisub jäätudes.

Kasutamine


Puljongit saab kasutada mitmesugustes retseptides. Mulle meeldib seda kasutada kastmetes ja suppides. Sellel on väga rikkalik ja mõnus maitse. Kui ma teen omale potitäie suppi, kasutan ma vee asemel valmis puljongit.

Ära unusta mulle kommentaarides teada anda, kui otsustad seda retsepti proovida! Jälgi mind ka Instagramis, kus jagan tihti natuke lihtsamaid tervislikke retsepte. 


Kogus: Umbes 2 liitrit

Koostis
  • 1 spl kookosõli
  • 1 kesmine sibul (võib olla koos koortega)
  • 4 küüslauguküünt (võib olla koos koortega)
  • 4 porgandit (võib olla koos koortega)
  • 4 sellerivart
  • Meresool ja pipar
  • 2 liitrit vett
  • Rohelisi aedvilju (näiteks kale, brokkoli, paksoi, jne.)
  • Peotäis peterselli
  • Peotäis värsket tüümiani*
  • Peotäis värsket rosmariini*
  • 2 loorberilehte
  • 4 spl maitsepärmi
  • 5 spl tomatipastat

Valmistamine
  1. Haki sibul, küüslauk, porgand ja seller.
  2. Tõsta pott pliidile, keskmisele kuumusele. Lisa õli (või vesi) ja hakitud sibul, küüslauk, porgand ja seller. Maitsesta soola ja pipraga. Hauta 5 minutit.
  3. Samal ajal haki rohelised aedviljad, näiteks brokkoli ja paksoi.
  4. Lisa potti vesi, hakitud rohelised aedviljad, petersell, tüümian, rosmariin ja loorberilehed. Maitsesta soola ja pipraga. 
  5. Kui vedelik hakkab keema, keera kuumust vähemaks. Lisa maitsepärm ja tomatipasta.
  6. Keeda tasasel tulel umbes 1 tund.
  7. Lase puljongil jahtuda. Kurna ning hoiusta klaaspurkides.

Märkmed

*Lisa retseptile alles hoitud toidujääke. Sobivad näiteks: sibulakoored, porgandikoored, roheline sibul, porrulaugu varred ja küüslaugukoored. 
*Kui asendad värske tüümiani või rosmariini kuivatatud variandiga, siis lisa mõlemat 1 spl.

*Postitus pole sponsoreeritud, kuid sisaldab kingitud tooteid.
Loe edasi

Minu uued kulmud

veebruar 22, 2021


Kunagi nooremana olid mul päris korralikud ja tumedad kulmud, mida ma hirmsasti kitkuda ja isegi žiletiga maha ajada armastasin. Pole siis ime, et nüüdseks mu paksudest kulmudest enam midagi järgi ei olnud. 

Siin on näiteks üks kena foto minust, vahetult enne püsimeigi tegemist.


No, kas pole mitte kaunis?

Kusjuures, vaatamata sellele, et ma nagu muna välja nägin, käisin ma tegelikult väga tihti poes ja ka muid kiireid asjatoimetusi tegemas täiesti ilma meigita. Natuke ilmetu ja imelik oli olla küll, aga kuna ma juba aastaid iga päev kulmusid näkku joonistanud olin, siis lõpuks lihtsalt ei viitsinud enam ja läksingi ilma.

Muidugi teine variant, mis mulle järjest ahvatlevam tundus, oli teha enda elu kergemaks püsimeigi näol.

Püsimeigi peale olin ma ka varasemalt mõelnud, aga see sõna "püsi" vist natuke hirmutas mind. Et mis saab siis, kui mulle pärast ikkagi ei meeldi või tehakse täiesti vale kujuga need kulmud vms.

Aga, püsimeik tundus ju siiski niivõrd mugav lahendus, et lõpuks sain ka mina oma hirmust võitu ja broneerisin endale aja Kristel Suvi Püsimeigi Stuudiosse.

Püsimeigi tegemine


Kohapeal aitas Kristel mul esmalt valida endale sobiva püsimeigi tehnika: kas siis puuder- või karvatehnika. Mina otsustasin karvatehnika kasuks, sest minu meelest näeb see loomulikum välja ja võiks ideaalis sobida just nendeks puhkudeks, kui ma ennast üldse meikida ei viitsi. Lisaks ütles Kristel, et karvatehnikat saab hiljem alati puudertehnikaks ümber teha, aga vastupidi mitte.

Kõigepealt joonistas ta mu kulmudele eskiisi ja tundus, et ta tegi seda väga hoolikalt, täiesti millimeetri täpsusega, arvestades mu loomulikku kulmukaare kuju ja näojooni. Kulmud nägid esialgu küll väga paksud välja, aga kuna Kristel kinnitas, et lõpptulemus pole üldse nii dramaatiline, siis ma usaldasin teda. Eelkõige seetõttu, et ma olin oma eeltöö teinud ja teadsin, et tal on püsimeigi alal lausa 10 aastat kogemust. Eskiisis ise nägi välja selline:


Ma pean tõdema, et see näeb tõepoolest väga teistmoodi välja, kui need kulmud, mis mul tänaseks peas on.

Minu jaoks ei olnud protseduur valus. Pigem selline ebamugav tunne, aga õnneks tegi meister oma tööd ruttu. Kokku olin ma salongis 3 tundi, aga sinna hulka kuulus ka konsultatsioon, eskiisi joonistamine, tätoveerimine ja lõpetuseks jõin ma salongis kohvi ja ootasin kullerit. :D

Kuna kulmude püsimeiki tehakse ainult naha pindmistesse kihtidesse, siis pole see nii valulik, kui näiteks tätoveeringu tegemine. Mul endal küll tätoveeringuid pole, aga teades, et inimesed ka neid endale vabatahtlikult teha lasevad, siis arvan, et püsimeigi puhul küll midagi karta pole.

Hooldus?


Üldiselt läheb täiusliku tulemuse saavutamiseks vaja kahte protseduuri: esimene protseduur ja hooldus umbes 6-8 nädala pärast.

See, kui hästi püsimeik kellelegi peale jääb on väga individuaalne. Näiteks võib see oleneda imuunsüsteemi tugevusest, kui hästi keha tinti, kui võõrkeha, välja tõrjub. Neid tegureid on muidugi veel, aga see jäi mulle kõige paremini meelde, sest ma mõtlesin kohe, et issake ma pole ju kunagi haige, järelikult mu imuunsüsteem on päris hea. Ühesõnaga, hooldus on tegelikult valikuline ja osad inimesed seda ei teegi. Sellegipoolest ma ise mõtlesin küll, et kui juba midagi (pool) püsivalt näkku teha, siis tasub kindlasti ka hooldus teha, et tulemus võimalikult kaua püsiks ja perfektne oleks.


Pärast esimest protseduuri oli tulemus tegelikult juba päris hea. Sellessuhtes, et oli näha, et mul tõepoolest on kulmud peas, aga näiteks kulmude ülemine nurk ei jäänud mulle esimesel korral kohe nii hästi peale. Hoolduses hajutas Kristel sinna ka puudertehnikat sisse. Pärast hooldust jäid kulmud natuke tumedamad ja ka kuju oli paremini defineeritud.


Selline lähenemine, et esimese protseduuri ajal kulmud pigem natuke heledamad jäävad, on minu meelest väga hea, sest minu suurim hirm enne püsimeigi tegemist oli just see, et äkki tulevad kulmud liiga tumedad, paksud, ebaloomulikud, jne. Pärast esimest protseduuri on aga ilusti näha, kuidas värv peale jäi ja siis saab seda soovi korral ka natuke tumedamaks teha.

Paranemine 


Kohe pärast protseduuri mu kulmud natukene punetasid ja kulmude värvus tundus seetõttu ka ise punakam, aga see kadus juba järgmiseks päevaks ära. Karvatehnika puhul ongi paranemine kõige lihtsam, sest iga nö "karv" on eraldi joonistatud.


Esialgu pidin ma oma kulme iga paari tunni tagant puhastama vahendiga, mis meister mulle kaasa andis. Kuni paranemiseni (5-7 päeva) tuli püsimeigitud ala hoida võimalikult kuivana. 

Kulmudele tekkisid paari päeva jooksul koorikud, mis üldiselt ei häirinud mind üldse. Paar päeva pärast protseduuri hakkasid koorikud ükshaaval maha kooruma ja siis tundus kulm natuke ebaühtlane, aga midagi meeletult häirivat selle juures ka polnud. Majast julgesin välja ikka minna.

Siin on paar pilti, et näidata kuidas kulmude paranemine toimus ning kuivõrd parem on lõpptulemus mu täitsa loomulikest kulmudest. :D






Pärast hooldust







Lõpptulemus


Lõpptulemus on minu meelest väga naturaalne - just selline nagu ma endale saada tahtsin. Ei ole kulmud liiga paksud ega liiga peenikesed. Täpselt parajad. Muidugi meeldib mulle mu uute kulmude juures ka see, et need on täpselt ühesugused, ühel kõrgusel jne. Ise joonistades oli tihti see jama, et üks kulm kippus teisest natuke erinev olema, eriti kui need kiirustades tehtud said.

Ka meigi tegemine on nüüd palju kergem, sest ausalt kulmud ja lainerijoon on meikimise juures 2 KÕIGE tüütumat asja! Kui ma nüüd mõtlen, et "ok, aeg meikima hakata", siis see tundub poole lihtsam ettevõtmine kui varem.


Püsimeigi meistri valimine

Mina soovitan muidugi kahe käega Kristel Suvi Püsimeigi Stuudiot, aga kui asukoha või mõne muu põhjuse tõttu see koht ei sobi, siis jätan lõpetuseks ka paar soovitust sobiva meistri leidmiseks. Olgugi, et püsimeik on suhteliselt ohutu protseduur, võib valesti tehtud püsimeik nahka väga tugevalt traumeerida, sealjuures ka armistada. Esmase protseduuri hinnad on tegijatel väga erinevad ning võivad jääda vahemikku 50-240€. Kindlasti ei tohiks tegijat ainult hinna põhjal valida, vaid teha ka omajagu eeltööd. Googelda - tänapäeval on internetis kõigest jälg. Veendu, et sinu valitud meister on läbinud vajalikud koolitused ning tema kohta pole jäetud negatiivset tagasisidet. Heal tegijal on reeglina palju erinevaid diplomeid ja sertifikaate, kuna ta täiendab end pidevalt, et käia kaasas uute trendide ja tehnikatega.

Kindla peale minek on minu meelest ka see, kui lähed meistri juurde, kes ise teistele koolitusi pakub. Seda siis kõigi ilutegijate, mitte ainult püsimeigi puhul.

Lõpetuseks olgu muidugi öeldud, et kõiksugused lisaküsimused mulle on alati teretulnud. :)

Kas te olete püsimeigi tegemisele mõelnud või juba varasemalt püsimeiki teinud? Kas kõik sujus ladusalt või tekkis ka mingisuguseid probleeme?
*Postitus on valminud koostöös Kristel Suvi Püsimeigi Stuudioga.
Loe edasi

Valgusrännak: Ellamaa lennukatastroof, elektri vägi ja turvas!

oktoober 12, 2020


Oktoobri alguses oli mul suur rõõm osaleda sellisel üritusel nagu Valgusrännak, millest ma nüüd kangesti teile rääkida tahan. Või, mis rääkida... Sõnadega oleks väga keeruline seda kogemust teile edasi anda. Õnneks oli kohapeal ka päris palju vabatahtlikke, kes üritust jäädvustasid, seega saan nende pildid endale appi võtta. :)

Ma ise väga pildistada ja filmida ei jõudnudki. Olgugi, et ma ennast instagrammeriks pean, meeldib mulle tihti asju kogeda ilma igasuguse telefoni näppimiseta. Ühesõnaga, ma olin kogu rännaku vältel matkajuhi teksti kuulamisega nii ametis, et ei jõudnud kõrvaliste asjadega, nagu telefon, üldse tegeleda. 

Minu jaoks oli Valgusrännak Turbast Ellamaale juba kolmas laternamatk, kuid seekord oli tegemist eriüritusega, mis tähendab, et osalejaid oli umbes 200 ja matka lõpus ootas meid piknik Läänemaa Maitsetega ning eriti uhke küünalde ja lõkete vaatemäng.

Matka alguspunk oli Turba rongijaam, kuhu kogunedes sai igaüks omale meeldivat värvi laterna valida. Mina võtsin seekord sellise nunnu rohekassinise. Et siis teate, kui ise matkale minemas olete, saate minuga matchida või midagi. :D



Neil on muidugi väga suur ja lahe värvivalik. Varasemalt on mul näiteks ka roosa latern olnud. Ja siis kõige esimesel matkal, kus ma käisin, olid neil veel ühevärvilised laternad. 


Kokku olen ma nüüd käinud Seewaldis, Pirital ja Turbas. Seewaldi kohta on mul ka eraldi postitus, kus räägin natuke pikemalt, mida laternamatk üldse endast kujutab. 

Kõik need matkad on olnud väga erinevad ja omamoodi. Käiakse nii metsades kui ka nö. asustatud kohtades. Lisaks sellele, et tegemist on hariva ja aktiivse tegevusega, on laternamatkal ka muid võlusid. Näiteks minu meelest on alati nii naljakas nende laternatega karjas teed ületada või kõrvalistest isikutest mööda kõndida.  Nagu... mida nad küll mõelda võivad? 😃 Matkajuht viskas ise ka nalja, et varasemalt on inimesed neid näiteks usuhulludeks pidanud, kes oma sektiga laternad käes ringi rändavad ja mingeid rituaale teevad vms. Eks see natuke sedamoodi võib paista küll, eriti kui sa pole varem laternamatkast kuulnud ja ei tea mis see on. 





Tavaliselt on iga laternamatka keskel küünaldega kaunistatud teepunkt, kus saab omavahel muljetada ja teed juua, aga Valgusrännakul pakutakse lausa süüa ka. 

Turba Valgusrännaku menüüs olid näiteks frikadellisupp, supp haugipallikestega, kuuseokkakokteil, Noarootsi energiatee, tatra-pohla-kõrvitsa ja õunavaht ning käsitööõlle ja käsitööleivad, millele võis valida mitmeid hõrke katteid peale määrimiseks. 


Matk oli üles ehitatud nii, et teepunkti asemel ootas meid suurejooneline lõpp-punk, mis nägi tõeliselt maagiline välja. Nagu oleks järsku kuskile võlumaale sattunud. No lihtsalt vaadake neid pilte siin all! 😊 Aga nagu ikka piltide puhul, pean tõdema, et päriselus oli see vaatepilt veelgi kaunim.





Kusjuures, mulle teadaolevalt on Laternamatk ainuke omataoline üritus maailmas. Laternamatkade tiim rääkis mulle, et algselt korraldasid nad täiesti tavalisi spordimatkasid, kus põhirõhk oli liikumisel. Ühel hetkel hakkas matkajuht sinna juurde lugusid jutustama ning ajapikku läks lugude osakaal järjest suuremaks. Mingi hetk tuli neil idee teha sama asja pimedas ja laternatega, et oleks ägedam ja maagilisem. 

Minu meelest väga super idee, sest laternad annavad tõepoolest matkale nii palju juurde. Ega ma ise ka igapäevaselt teab mis suur matkaja ei ole, aga laternamatkale lähen hea meelega tagasi.

Muide, järgmine matk, kuhu ma minemas olen, on Valgusrännak Dirhamis. Mulle on Dirhami tuttav kui "see koht, kus Rannamaja filmitakse" ja matkajuht lubas, et ka see saab ära nähtud, aga tuleb välja, et tegelikult on sel kohal väga pikk ja põnev ajalugu! Näiteks asub seal lähedal meres Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater. Teiseks, on Dirhami Rannarootslaste põline asuala ning 30 aastat tagasi, Nõukogude Liidu ajal, oli Dirhami piiritsoon, kuhu sisenemiseks oli tarvis eriluba.

Mina tegelikult polegi kunagi varem Dirhamis käinud, seega ootan tõesti huviga ja saan jälle kogemuse võrra rikkamaks. 

Kokkuvõtteks ütleks ma, et soovitan kõigil vähemalt korra elus Laternamatkal ära käia, sest see elamus on tõesti super. :) 

Muide, hoidke kindlasti silm peal ka minu Instagrammil, sest üsna pea loosin seal välja piletid Dirhami Valgusrännakule!

Pildid: Erik Riikoja ja Kristo Kangur

 *Postitus on valminud koostöös Laternamatkad.ee-ga. 
Loe edasi